Konverentsi kava 2023

Uus üleriigiline üldplaneeringu koostamine tõstatab sessioonil üles kaks omavahel haakuvat teemat taastuvenergeetika valdkonnast. Rohepöörde ja REPowerEU programmi kiirendatud korras eesmärkide saavutamise vajadusega on meil riigis päevateemaks saanud tuule- ja päikeseparkidele sobivate alade eraldamine. Aga REPowerEU fokuseerub EU riikides ka olulises mahus geotermaalenergia kaasamisele riikide energiasäästukavades. Ka selles valdkonnas on vaja oma arengukava! Kas Eestil on üldse olemas taastuvenergeetika tervikvisioon: milline on majanduslikult ja keskkonnale talutav optimaalne taristu, kas on olemas energiasäästu programm taristuarenduste kõrval, kas suudame uute tehnoloogiate tormilise arengu taustal oma energiavajaduse planeerimise ja arendamise ressursse õigesti suunata, kuidas on energiajulgeolek tagatud piirkondades, kuhu näiteks tsentraalsed küttelahendused ei ulatu? Sessioonil teise üliolulise teemana ongi fookuses eestimaalase energiavarustatus ja -julgeolek. Ühe võimaliku kohaliku taastuva energiaallika - geotermaalenergia kasutamine küttes ja jahutuses on lahendus just hajaasustuse piirkondades, külades ja muudes kohtades, kus puudub tavapärane tsentraalne energiavarustus.  

Sessiooni võtab kokku arutelu, kas taastuvenergeetika vallas olemasolevate pudelikaelte lahendamiseks saaks appi võtta üleriigilist planeeringut ja kuidas kaasaegne KOVi tasandil planeeringutegevus saaks luua aluse roheenergeetika kasutamisele nõnda, et ei kahane Eestimaa loodus- ja maastikuväärtused, muud loodusressursid ning nende jätkusuutlikkus on tulevikuski tagatud.  

Ettekanded: 

• Mairika Kõlvart (MKM) – Eesti riiklik taastuvenergeetika visioon
• Peep Jürmann (KAUR) – REPowerEU taastuvenergeetika eelisarendusalade valiku põhimõtetest - Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit & alade kaardistamine 
• Alvar Soesoo (TTÜ, EGA) – Geotermaalenergia kasutamise võimalustest Eestis ja näited naabrite edusammudest 
• Margus Källe (Lääneranna Vallavalitsus) –  Taastuvenergia arengud kohaliku omavalitsuse tasandil  
• Tarmo Eerik (Eesti Puurkaev OÜ) – Praegused pudelikaelad energiakaevude arendamisel 
• Aruteluelufoorum „Energia roheliste lahenduste sisend riigi üldplaneeringusse“ 

Moderaator: prof. Alvar Soesoo (TTÜ, Eesti Geotermaalenergia Assotsiatsioon (EGA))

Riik on suuna võtnud kiirendada oluliselt taastuvenergeetikale üleminekut ning see tõotab lähema kümne aasta jooksul kaasa tuua ka kiired maastikumuutused. Samuti on selginemas riigi eesmärgid süsinikubilansi tasakaalustamisel looduse taastamise ja CO2 sidumisele suunatud tegevustega. Ka siin on lähiajal oodata mitmeid maastikke muutvaid planeeringuid ja tegevusi. Kui seni on Eestis sootaastamise projektid piirdunud eelkõige looduskaitsealadega, siis turbakaevandusest vabanenud jääksoode maakasutuse võimaluste üle ei ole seni piisavalt aru peetud. Ka kliimakavades on süsiniku sidumise teema vähe käsitletud ning omavalitsused ei oma head ülevaadet, kuidas kohalik tasand saaks ruumiplaneerimise kaudu piirkondade ja riigi kliimaeesmärke toetada. Kiiret reageerimist taastuvenergeetika tootmise alade ruumilisele planeerimisele omavalitsustelt aga oodatakse. Selles sessioonis toome kokku erinevad eksperdid, et arutleda nende kahe eesmärgi – looduse taastamise ja taastuvenergeetika – maastikus sidumise võimaluste üle. Olulise sisendi sessioonile annab Horizon 2020 Green Deal projekt WaterLANDS, mille käigus taastatakse üle Euroopa 10 500 ha (sh 800 ha Eestis Põhja-Pärnumaal Lavassaare asulas ümbruses) kahjustatud märgalasid ning soovitakse luua taastamispraktikaid tulevasteks looduse taastamise tegevusteks. 

Esinejad: 

• Kadri Leetmaa (TÜ): Sissejuhatus: looduse taastamise arutelud praeguses planeerimismõtlemises ja Euroopa/Eesti energiaülemineku kontekstis 
• Marko Kohv (TÜ, rakendusgeoloogia teadur): „WaterLANDS projekti ja taastamistegevuste tutvustus – Eesti looduse taastamise projektid Euroopa rohepöörde tegevuste taustal“ 
• Reet Olev (Põhja-Pärnumaa vald, vallaarhitekt): „Kuidas on omavalitsused seni taastuvenergeetika ja looduse taastamisega arvestanud/osanud arvestada? Millist teadmist ja milliseid suuniseid vajab omavalitsus?“ Põhja-Pärnumaa valla näide. 
• Kaupo Kohv (RMK): „Looduse taastamine ja taastuvenergeetika RMK arendusplaanides“ 
• Arutelu „Looduse taastamine, taastuvenergeeitka ja ruumiplaneerimine - võimalused ja vastuolud. (modereerivad Kadri Leetmaa ja Garri Raagmaa) 

Linnu on alati peetud ja kirjeldatud tehisliku keskkonnana, mis on inimkonna paljude hädade ja murede allikas. Depressiivset ja võõrandumist soodustavat linna on pidevalt vastandatud elurikkale ja tervislikule maakeskkonnale, kuhu peab linnast igal võimalikul ja vabal hetkel närvi puhkama minema.

Oleme aga praegu olukorras, kus peagi elab suurem osa inimesi linnades ja linnu ümbritsevad monokultuursed põllud või monotoonne suburbia. Linnades on kõike rohkem: elupaiku, elu, eriilmelisust ja vaheldusrikkust. Ehk pole linn probleem, vaid hoopis lahendus.

Sessioon näitab, et ka linna tuleb kohelda kui vääriselupaika. Käsitleme linna kui elupaika, kus saavad kokku eri liigid ja palju võimalusi. Arutame selle üle, kuidas linna planeerida nii, et see oleks parim koht, kus elada.

Sessiooni esinejad teevad alustuseks kuni 10-minutilise ettekande, kus avavad oma põhiteesid linna kui vääriselupaiga kohta ning põhjendavad, miks peame linnade elukeskkonna kvaliteedile enam keskenduma. Sellele järgneb moderaatoriga vestlusring kuni 1 h.

Esinejad:

• Avo Rosenvald, linnaaianduse eestvedaja
• Merle Karro-Kalberg, Kureeritud elurikkuse esindaja
• Mirjam Võsaste, projekti Tartu ROHEring linnalooduse koordinaator

Modereerib Hendrik Kuusk, ULA baarman

Sessiooni vedajad: Kureeritud elurikkuse* naiskond ehk Karin Bachmann, Anna-Liisa Unt ja Merle Karro-Kalberg

* Projekti „Kureeritud elurikkus“ eesmärk on tuua Tartu kesklinna rikkalikuma elu: rohkem inimesi, lopsakama taimestiku, huvitavad tegevused, mängu- ja sportimisvõimalused ja maastikukunsti. „Kureeritud elurikkus“ näeb Tartu kesklinna parke kui maastikulaborit, kus katsetatakse eri võimalustega, kuidas linnapargid inimestele, putukatele, loomadele ja taimedele mõnusamaks keskkonnaks muuta. Siiani on Keskpargis jäetud osad maalapid niitmata, Uueturu parki loodud linnaniit, Vabaduse puiestikku linnasalu, kuhu koos linastega istutati lilli ja põõsaid.
https://tartu2024.ee/elurikkus
Facebook: Kureeritud Elurikkus
Instagram: kureeritud_elurikkus

Tööstusühiskond tugineb sotsio-tehniliste süsteemide võrgustikule, mis tagavad olulisi tarvidusi nagu energia, liikuvus, toit, majutus või jäätmekäitlus. Nende 250-aastane koosareng ehk Esimene Suur Siire on ühest küljest võimaldanud enneolematu ühiskondliku heaolu, süvendades samas järsult keskkonnakriisi. Olukorra lahendamiseks on vaja tööstusrevolutsiooniga võrreldavat Teist Suurt Siiret, suunamaks süsteemide koosareng kestlikule ja õiglasele arengurajale. See tekitab vajaduse muuta harjumuspäraseid viise ruumist mõtlemisel, selle reguleerimisel ja kasutamisel. 

Ettekanne kasutab näiteid nii ajaloolistest kui tänapäevastest siirdeprotsessidest nii meil kui mujal, keskendudes kolmele küsimusele: 

1. Millistel tingimustel toimuvad siirded ehk pöördelised nihked sotsio-tehnilistes süsteemides?      
2. Mis vahe on süsteemi optimeerimisel ja süsteemsel muutusel? 
3. Kus sekkuda, et süsteemse muutuse tõenäosust suurendada? Mida saame ajaloost õppida? 

Neile küsimustele vastamiseks tutvustab ettekanne 8 sekkumispunktist koosnevat raamistikku, mis hõlmab uudsete nišilahenduste toetamist, olemasolevate süsteemide tasakaalust välja viimist, süsteemidevaheliste sidemete ümberkujundamist ning süsteemide laiemat konteksti. 

Peaettekandele järgnev paneelarutelu mõtestab Suure Siirde teemat ruumilise planeerimise kontekstis. Kuidas peaks ruumiline planeerimine suhestuma laiema siirdega, mis on süsteemide ülene? Milliseid vanad mõttemallid vajavad muutust? Värskelt on algatatud uus Üleriigiline planeering Eesti 2050 ning ettevalmistamisel on ka Kvaliteetse elukeskkonna arengukava. Ootused neile dokumentidele kestliku arengu suunamiseks ning killustatud ruumivaldkonna sildamiseks on suured, kuna planeerimist jms ruumilisi suuniseid ei nähta alati muutuse võimaldajana, vaid hoopis takistajana. Arutleme küsimuse üle kuidas pöörata Eesti ühiskonda nii ökoloogiliselt kui sotsiaalselt kestliku ruumilise arengu rajale? 

Moderaator: Kristi Grišakov 

Panelistid/perspektiivid: 

Teadlase vaade: Laur Kanger (TÜ), Helen Sooväli Sepping (TalTech) 

Avaliku sektori vaade: Kaja Pae (MKM), Tõnis Arjus (Tartu LV), Tarmo Jüristo (SALK)

Elamine sõja oludes energiakriisis ja rohesiirdes nõuab kiiremat ja tõhusamat ruumilist planeerimist. Teosammul protsessid ja kasvav bürokraatia on muutnud planeerimise vaat et sõimusõnaks. Kohtukindluse saavutamise ja ebasoodsate mõjude mitteavaldumise veendumuse saamiseks viiakse läbi arvukalt uuringuid ja analüüse, otsustamine muutub aga aina keerulisemaks. Täiendav surve planeerimise tulemuslikkusele sunnib küsima, kas mõned planeerimise tööriistad ülepea töötavad.  

Tuginedes ESPONi uuringute tulemustele ja rahandusministeeriumi tellitud võrdlusriikide analüüsile, annab sessioon ülevaate Euroopa riikide ruumilises planeerimises toimunud muudatustest, mis on kasvanud välja Euroopa Liidu rohepoliitika ja taastuvenergeetika projektide kiirest realiseerimisest. Pakutakse välja, mida võiks Eesti ruumilises planeerimises teha teisiti. Tõstatatakse küsimused, kuidas planeerimist tõhustada nii, et ohtu ei satuks selle olemuslikud põhiväärtused? Millised on olnud Eesti valikud? Kas meie planeerimissüsteem kustutab tuld või areneb ühiskonna vajadusi arvestades? 

Ettekanded: 

1. Ingmar Pastak (Tartu Ülikool, ESPONi Eesti kontaktpunkt). Ülevaade ESPONi uuringutest 
2. Kimmo Lylykangas (Taltech, ESPON QGaSP). Kasvuhoonegaaside mõju hindamismeetod ruumiliseks planeerimiseks 
3. Pille Metspalu (Roheplaan OÜ, Hendrikson OÜ, Eesti Planeerijate Ühing), Villy Lopman (Rask OÜ). Tuuleparkide planeerimise õppetunnid teistelt riikidelt 
4. Paneeldiskussioon:  

• Kristiina Nauts (Utilitas AS)
• Villy Lopman (AB Rask) 
• Ingvar Saare (Lääneranna vallavanem)
• Lauri Tammiste (SEI Tallinn)
• Ivo Krustok (Riigikantselei rohepoliitika nõunik)

Moderaator: Garri Raagmaa (ESPONi Eesti kontaktpunkt, Tartu Ülikool) 

Korraldajad:  

• Garri Raagmaa (ESPONi Eesti kontaktpunkt, Tartu Ülikool) 
• Pille Metspalu (Eesti Planeerijate Ühing) 
• Ingmar Pastak (ESPONi Eesti kontaktpunkt, Tartu Ülikool)

Sessioonis arutame, miks on sini-rohealad olulised, kuidas neid hoida, kes vastutab ja kuulame Taani kogemusi. 

Sessioon on jagatud kolmeks. Kõigepealt räägib Jürgen Karvak Tartu Ülikoolist ja Eestimaa Looduse Fondist sissejuhatavalt sidusate ja toimivate sini-rohealade tähtsusest ning tingimustest, et nad toimiksid. 

Seejärel tutvustab keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe OÜ-st Roheline Rada 2021. aasta analüüsi metoodikat ja tulemusi suurte üleujutusaladega siseveekogude kohta. Hüdrobioloog Kristiina Mardi Aarhusi linna ja valla keskkonna ja looduse osakonnast jagab Taani kogemust, kuidas planeeritakse taristut ja muid ehitisi vee liikumise ehk sini- ja rohealade ümber. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli tutvustab Keskkonnaministeeriumi vaadet üleujutustega toimetulemisega seoses. 

Viimasena arutame, kes peaks riigis nende teemade eest vastutama ning kuidas peaks kokkulepitud veekogude kaitsmise meetodeid jõustama.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga on alustamas arendustöid loomaks üleriigilise planeeringute menetlemise infosüsteemi PLANIS. Esimene versioon peaks võimaldama menetleda detail- ja üldplaneeringuid ning riigi eriplaneeringuid. Arendustööd kestavad vähemalt kaks ja pool aastat, kuid kasutajaid kaasatakse juba varem. Paneelarutellu on kaasatud planeeringu menetlemisega seotud valdkondade eksperdid, kellega koos püüame leida vastuseid küsimustele nagu:  

Mis kasu toob uus infosüsteem?  

1. Mis sisuliselt muutub planeeringute menetlemise protsessis?  
2. Millist vaeva tuleb näha algandete kogumisel ja kuida PLANIS saab aidata? 
3. Mis kasu toovad digitaalsete kaasamise tööriistade kasutamine? 
4. Kuidas visuaalselt tagada planeeringute ühtne mõistmine ja arusaam? 

Moderaator: Kermo Mägi, Rahandusministeerium  

Arutelul osalejad:  

• Kenet Pindmaa - Ruumilise planeerimise osakond, digivaldkonna juht, Rahandusministeerium 
• Taavi Jakobson - Ehitisregistri talituse juhataja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 
• Christopher-Robin Raitviir - Digitaalehituse valdkonnajuht, Tallinna Linnaplaneerimise Amet 
• Heiki Kalberg - Artes Terrae OÜ juhatuse liige, planeerija ja maastikuarhitekt 
• Andres Aruhein - Eest Vee-ettevõtete Liit, juhatuse esimees

Värskelt on algatatud uus Üleriigiline planeering (ÜRP) Eesti 2050 ning ettevalmistamisel on ka Kvaliteetse elukeskkonna arengukava. Sessioonis arutatakse, millised on ootused nendele ruumipoliitika tervikdokumentidele nii sisu kui vormi osas. Mida on meil õppida eelmistest ÜRPidest ja mida peaks seekord tegema teisiti? Millised on uued väljakutsed (mõlema dokumendi alusuuringute vaatest), mille osas koostatavad suunised lahendusi peaksid pakkuma? 

Ettekanded ja sellele järgnev paneelarutelu toob esile õppetunde eelmistest üleriigilistest planeeringutest, värsketest alusuuringutest ning väliskogemusest. Samuti arutleb selle üle, milline võiks olla nende strateegiadokumentide omavaheline sünergia. Kas nad on seeläbi paremad instrumendid? Samuti on oluline arutada, milliseid suuniseid ning tuge oodatakse riigilt ja kogukondadelt erinevate ruumiliste väljakutsete sildamisel? 

• Jüri Rass – Teadmised kvaliteetse elukeskkonna alusuuringust 
• Tavo Kikas – Õppetunnid eelmistest ÜRPi protsessidest 
• Veiko Sepp – ÜRP trendide alusuuring ja tulevikutrendide käsitlemine ÜRPi kontekstis

Paneelarutelu: ettekannete tegijad, lisaks Triin Reisner (Riigikantselei) ja Andro Mänd (EAL)

Moderaator: Kristi Grišakov (Rahandusministeerium)

Nihe säästvate liikumisviiside osakaalu tõusuks ja autostumise pidurdumiseks eeldab vastavat poliitikakujundust, funktsionaalset taristut ja sobivat liikumiskeskkonda, arvestades kasutajagruppide eripäradega. Siinses sessioonis avame neid teemasid uurimistööde kaudu. Käsitleme jalakäijate, ratturite ja ühistranspordi kasutajate eelistusi ja vajadusi, säästvaks liikumiseks sobiliku ja ligipääsetava füüsilise keskkonna, taristu ja ühenduste loomist, liikumiskäitumise nügimist ning seda, kuidas inimesed seni loodud tingimustes tegelikult liiguvad.    

Moderaator: Tiit Tammaru  

Lühiettekanded, järgneb paneelarutelu:    

• K. Bachmann, M. Traks (Kino Maastikuarhitektid). “Tervislik tänav Tartus”   
• A. Poom, A. Aasa (TÜ). “Tervist ja heaolu toetav liikumiskeskkond: jalakäijate eelistused ja tänavaruumi keskkonnakvaliteet”   
• T. Tuvikene (TLÜ). “Ühistransport kui avalik ruum: rahvusvahelise projekti õppetunnid”   
• K. Saidla (TÜ). “Väike puust linn, mis suutis. Tartu rattaringluse edu taga olevad otsused”   
• A. Puura, A. Masso (TalTech). “Mängustamine kui lähenemisviis jätkusuutliku liikumiskäitumise kujundamiseks ja uurimiseks: Tallinna jalgrattauuringu Bicification näide” 
• S. Silm, A. Tominga, A. Poom, T. Tammaru (TÜ). “Asukoha mõju tallinlaste liikumisprofiilide kujunemisele 15-minuti linna kontekstis”. Ettekanne põhineb 14-kuisel nutitelefonipõhisel liikumisuuringul.   

Korraldaja: Age Poom, TÜ

Narva linn koostab kolmandat üldplaneeringut. Linnaruum on muutunud ja ruumiline areng vajab uuenenud lähenemist pikaajalise arengu suunamiseks. Üldplaneeringu põhiline eesmärk on Narva linnaruumi arengut suunata kahanemisega kohanemise olukorras, lähtuvalt elanike heaolust ja vajadustest. Planeeringulahenduse väljatöötamisel toetutakse mitmekesistele uuringutele, millest ühte - teaduslikult linnaelanike heaolutunde mõõtmist - tutvustatakse ka sessioonil. Lisaks on ette võetud laiapõhjaline kaasamisprotsess, üldplaneeringu töörühmades osaleb erinevaid veebiplatvorme kasutades üle paarisaja eksperdi ja huvilise Narvast ning ka mujalt Eestist.  Koostöös FinEst Targa linna  tippkeskuse teadlastega TTÜst on mõõdetud Narva linnaelanike psühholoogilist ja füsioloogilist heaolu kuues Narva elurajoonis ja kahes avaliku ruumi asukohas, lisaks analüüsitud linnaruumi kvaliteeti avatud andmete baasil ja tehisintellekti abil. Sessioonil tuleb jutuks, kuidas see praktiliselt õnnestub, mida uut uuringu tulemusel teada saadi ja millised on linna arendamise väljakutsed lähtuvalt uuring tulemustest. 

Ettekanded ja paneelarutelu 

• Kaie Enno (Narva linn) „Miks Narva soovib linna planeerimiseks mõõta linnaelanike heaolu?“ 
• Ivo Fridolin (TalTech, FinEst Targa linna tippkeskus) „Kuidas objektiivselt mõõta linnaelanike heaolu? Kuidas inimesed füsioloogiliselt ennast Narva kuues elurajoonis tunnevad?“ 
• Silver Sternfeldt  (TalTech, FinEst Targa linna tippkeskus) „Tõenduspõhine inimeste heaolu küsitlemise metoodika. Kuidas inimesed psühholoogiliselt ennast Narva kuues elurajoonis tunnevad?“  
• Priit Ingver (TalTech, FinEst Targa linna tippkeskus) „Narva linnaruumi kvaliteedist ja kuidas uuritud 6 elurajooni tervikuna paistavad? Millele nende planeerimisel tähelepanu pöörata?“ 
• Peeter Tambu (Narva linn) „Täiendav viis linnaruumi kvaliteedi hindamiseks ning kuidas seda ära kasutada ruumiotsuste tegemisel“  
• Paneelarutelul osalevad ettekandjad ja Kaido Koppel (Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja) ning Tõnis Arjus (Tartu linnaarhitekt). Diskussiooni moderaator on Külle Tärnov (TalTech, FinEst Targa linna tippkeskus). 

Moderaator: Kaie Enno, Narva linnavalitsus 

NB! Hetkel on kohtade arv täitunud ning piletit õhtusöögile pole võimalik osta. Registreerimisvormi täites on võimalik end registreerida ootejärjekorda ning anname märku, kui mõni koht peaks vabanema.

Ees ootab pikalauapidu, kus põhirõhk on heal toidul ja seltskonnal. Et  rohkem aega jääks sõprage ja kolleegidega kohtumiseks ning põnevateks mõtteavahetusteks, pole sel aastal muusikalist esinejat. Küll aga oleme hoolitsenud vahepalade eest, nii et oodata võib mälumängu ja üllatusesinejat.

Delta keskuse on projekteerinud arhitektuuribüroo Arhitekt 11 ning see on kujunenud Tartus oluliseks maamärgiks. Muuhulgas on Delta keskus nomineeritud mitmetele auhindadele: Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia nominent 2020 avaliku ruumi kategoorias, Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia nominent 2020, Tartu linna aasta tegu 2020.

Õhtusöögil osalemine ei sisaldu konverentsi tavapiletis, vaid selleks tuleb lunastada eraldi pilet. 

Maapiirkonnad autostuvad. Säästvate liikumisharjumuste kujundamiseks vajavad maapiirkondade elanikud, teise kodu omanikud ja külastajad paindlikke ühistranspordil ja jagamismajandusel tuginevaid liikumisvõimalusi. Kuigi nutikatest ja säästvatest liikuvusteenustest räägitakse enamasti linna kontekstis, on autosõltuvuse vähendamise vajadus eriti terav just maapiirkondades. Liikumisvõimaluste planeerimine erinevate kasutajagruppide üleselt, mitme osapoole koostöös ja erinevaid liikumisviise kombineerides loob võimaluse keskkonnahoidlikuks, sotsiaalselt kaasavaks ja äriliselt mõttekaks liikuvuskorralduseks maapiirkondades. Sessioon käsitleb säästva liikuvuse potentsiaali maapiirkondades, tuues esile senise nõudepõhise ühistranspordi kogemuse ja ühistranspordiliikide ühendamise arengu.    

Moderaator: Age Poom   

Ettekanded, järgneb paneelarutelu:    

• H. Poltimäe (TÜ, SEI Tallinn), M. Rehema (TLÜ, SEI Tallinn), J. Raun (TÜ), A. Poom (TÜ). “Maapiirkondade kestlike liikumislahenduste otsingul”   
• J. Petruhhin (Transpordiamet/TLÜ). “Nõudepõhine transport: inimkeskse ühistranspordikorralduse poole”  
• M. Jüssi (Transpordiamet), H. Pokk (Locosmart). “Porgandibussid ja multimodaalsus – säästva liikuvuse arengupotentsiaal maapiirkondades”.   
• K. Grišakov, D. Cerrone, K. Männigo (SpinUnit, Demos Helsinki). “Ühistranspordipeatused, säästva liikuvuse räbaldunud visiitkaart”

Keskkonnamõjude hindamine (KMH) on oluline osa arendusprojektidest - olgu selleks tuulepark, maantee, raudtee või tehas. Läbiviidud KMH on tähtis verstapost projektis ning annab kindluse tegevuste realiseeritavuseks tulenevalt erinevatest keskkonnaaspektidest. KMH peab välja selgitama olulise keskkonnamõju olemasolu. KMH sisaldab nii protsessi kui aruande koostamist. Protsessi keskne sisu on erinevate osapoolte kaasamine ning töö etappide ja tulemuste kommunikatsioon. Siinkohal on KMH-des mitmeid kattuvusi planeeringute koostamisega. 

Mõlemal puhul on kaasamise juures oluline vahend kavandatava tegevuse visualiseerimine. Ruumipoliitika valikute illustreerimine võib olla võimas tööriist, millega edastatakse nii põhisõnumeid kui ka võimalikke valikuid. Kartograafiline esitlus võib aidata fokusseeruda dialoogile ja tuua selgust, võtta maha hirme uue ja tundmatu ees. Samas on ka võimalik moonutuste ja rõhuasetuste abil manipuleerida teiste osalejatega. Otsustel, mida ja kuidas panna kaardile, mida esile tõsta, mida varju jätta, on suur potentsiaal mõjutada kogu planeerimise ja KMH protsessi. 

Hoolimata suurtest pingutustest teha kõike hästi ja läbipaistavalt, on kaasamiste juures olnud teinekord üksjagu rahulolematust. Näidetena on jäänud kõlama sõnumid nagu „projekti kommunikatsioon oli kehv“, „info ei jõudnud õigel ajal kohale“, „inimesi ei kaasatud piisavalt“ või “kaasamine on ainult formaalne”. Oma sõnumitele suurema jõu andmiseks ei ole harvad ka protestiliikumised ja vastuallkirjade kogumised. Kas see tähendab, et midagi on läinud valesti või on see normaalne demokraatlik vabadus? 

KMH ja planeeringu protsessis on küll kokku lepitud ja seadusest tulenevad tegevused (nt avalikud arutelud), aga paistab, et sellest jääb teinekord väheks. Avalik arutelu ei ole projekti poolt või vastu hääletamise võimalus, aga kas avalikkuse ootus ongi teistsuguse kaasamise järele? Meil puudub ühtne arusaam, milline on sobilik kaasamine ja kommunikatsioon. Tundub, et osapoolte eesmärgid ja ootused on kohati erinevad või üksteisest lihtsalt ei saada aru. 

Sessioonis arutame järgmisi küsimusi: 

• Mis on KMH protsessis ja planeeringutes piisav kaasamine ja kommunikatsioon? 
• Keda ja kuidas tuleb kaasata? 
• Mida ja mis järjekorras peab tegema, et vältida tõsiseid arusaamatusi ja suurt pahameelt (et poleks liiga vara, aga kindlasti mitte ka liiga hilja)? 
• Kuidas visualiseeringud edastavad sõnumeid? 
• Kui oluline on siin info vastuvõtja koostöövalmidus ja meelsus? 
• Mis on osapoolte õigused, aga ka kohustused ja vastutus? 
• Kui palju saab info vastuvõtja esitatud arvamusega arvestada? 
• Mis on mõistlik ajaraam? 
• Kelle roll on kaasamist juhtida? 

Sessiooni kava 

Ettekanded: 

• Julia Piilmann (sõnumiagentuur Akkadian) – Kaasamine kui kommunikatsiooni tööriist – mis on projektides oluline kogukonna ja avalikkuse jaoks? 
• Anto Aasa (Tartu Ülikool) – Visualiseerimise jõud planeerimisprotsessis 
• Arutelu – osalevad Rainer Paenurk (SA Saare Arenduskeskus), Kristiina Nauts (Utilitas Wind OÜ), Riin Kutsar (KeMÜ, Roheplaan OÜ), Anto Aasa ning Julia Piilmann. Arutelu käigus kaasame publikut. 

Moderaator: Hendrik Puhkim (KeMÜ, Skepast&Puhkim OÜ) 

Läbiviijad: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ, Tartu Ülikool

Tulevikutähed ehk praegused doktorandid ja magistrandid tutvustavad oma uurimusi. Ettekandjate nimekiri täieneb.

• Elina Maarja Suitso (TÜ)
• Sean Tyler (EKA): "Common Futures" (ettekanne on inglise keeles)

We are in the midst of a general crisis that encompasses economic, ecological and political strands that must be thought through as interdependent processes. Two central concerns are the financialisation of housing and land (nature): whereby a house is no longer valued as a home, but a commodity and the social-ecological practices connecting people to landscapes are diminishing.  

This session considers the commons, traditionally an assemblage of collectively organised customary rights to land where mutual privileges and obligations contribute both social and ecological value, as a way to rethink approaches to housing and public space. 

Urban planning and architecture can be understood as a body of collectively produced knowledge (with ways to understand space, form, governance, design and building methods etc) that allows a multitude of stakeholders to cooperate and work together in producing the urban.  

What does it mean to think about urban planning as a shared and thus common knowledge that aims to produce an equitable urban future? Can contemporary commoning principles help to negotiate the terms of managing access to land and housing from the planetary to the local scale? 

• Fiona Nevzati (EMÜ): "Assessment of cultural ecosystem services and human well-being: The Harku municipality case study"
• Helen Tera (TÜ): "Andmeanalüütika ja otsustustugi Tartu rattaringlusele" 

  Rattaringlus on transporditeenus, mis pakub selle kasutajatele ühisrataste lühiajalise rentimise võimalust. Jalgrattaga liiklemisel on märkimisväärsed positiivsed mõjud nii keskkonnale kui ka jalgratturi tervisele ja heaolule ning rattaringlus on paljulubav strateegia jalgratturite arvu suurendamiseks linnapildis. 2019. aastal avati Tartus 750 jalgrattaga laenutusvõrk. Sellest ajast on Tartu rattaringlus leidnud palju kasutust ja vastukaja, kuid ühtegi süvaanalüüsi Tartu uudseid rattaringlusandmeid kasutades pole läbi viidud. Meie eesmärgiks oli kasutada neid vähe-uuritud andmeid, et aru saada Tartu jalgratturite liikumismustritest ning teha põhjendatud ettepanekuid Tartu rattaringluse ja jalgrattavõrgustiku parandamiseks. 

  Ühe töö osana on esitatud taaskasutatav mudel uute rattaringlusjaamade asukohtade hindamiseks ning selle mudeli tulemused Tartu rattaringluse näitel. Lisaks on analüüsitud Tartu rattaringluse kasutajate sõidutrajektoore, et leida puudujääke Tartu jalgrattateede võrgustikus. Tehtud töö kirjeldab nii konkreetseid tulemusi Tartu rattaringluse näitel kui ka terviklikke taaskasutatavaid mudelid, mis on kohandatavad kasutuseks teistes linnades, lootuses panustada rattasõbralikuma ühiskonna arengusse. 

• Jelena Kazak (TalTech): "Tuulte analüüs ja selle rakendamine linnaplaneerimises kasutajasõbraliku avaliku ruumi loomiseks Ülemiste City's"

  Tuulemugavus mängib keskset rolli linnakeskkonna ohutuse, elamismugavuse ja vastupidavuse parandamisel. Tuulemustrite muutumine võib elanikele tekitada ebamugavust ja isegi olla ohtlik. Lisaks kõrgusele ja asukohale ning linnaehituslikele eripäradele on hoonete kujul ja suurusel oluline mõju tuule kiirenemisele või leevendamisele. 

  Ettekandes esindatud uuringus analüüsiti nelja jalakäijate ala (Lõõtsa park, Viktor Palmi plats, Tervisekeskuse park ja Sepise jalakäijate tänav) Ülemiste city’s tuulemugavuse seisukohalt. Kuna piirkond asub linna servas platool ja on ümbritsetud ebaregulaarselt asuvate hoonetega, on tuule leevendamine kehv. Tulenevalt simulatsioonide tulemustest mitmeetapilise protsessi kaudu töötati välja linnaobjektide paigutus- ja kujunduslahendused. Protsess hõlmas endas simulatsioone tegelike tingimuste hindamisel ja jalakäijate tuule mugavuse parandamisel piirkondades. 

  Uurimine ühendas endas parameetrilise disaini ja arvutusliku vedeliku dünaamika (CFD) simulatsioone, et testida erinevaid tuulevarjude tüüpe ja suurusi ja lisada need avaliku ruumi konteksti. Tuule ebamugavuse hindamiseks kasutati Lawson’i tuulemugavuse kriteeriumi. Välja töödatud linnaehituslikud lahendused näitasid tuulemugavuse märkimisväärset paranemist, osades piirkondades kasvatades selle 40%-lt 83%-le. Töö uudsus seisneb tuulemugavuse analüüsi nappuses linnakeskkonnas ning linnakujunduslike lahenduste ettepanekute puudumises jalakäijate mugavuse parandamiseks. 

Sõna saavad:

• Ahto Oja
• Kristiina Nauts (OÜ Utilitas Wind): "Maismaatuuleparkide planeerimise võimalikkusest Eestis - kuidas me siia jõudsime ning kuhu edasi?“
• Lauri Ulm (Enefit Green AS)

Arutelu juhib Garri Raagmaa (Tartu Ülikool).

Eesti arengustrateegia 2035 seab arengu üheks alustalaks kvaliteetse elukeskkonna. Kuidas seda aga teostada ja milliste sammudega saab üldisest kvaliteetse elukeskkonna eesmärgist hea füüsiline ruum? 2018. aastal võeti vastu Davosi deklaratsioon, mis kutsub üles looma Euroopas kvaliteetset ehituskultuuri. Davosi süsteem kirjeldab kaheksat kvaliteedikriteeriumi: juhtimine, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst, kohataju ja ilu. Nende kaheksa kriteeriumi samaaegne terviklik, koos rakendamine aitab selgemalt määratleda ja saavutada ehitatud keskkonna kvaliteeti. Neli esimest kriteeriumit on harjumuspärasemad ja selgemalt määratletavad. Mitmekesisuse, konteksti, kohataju ja ilu määratlemisest ruumiloomes on vähem räägitud ja need võivad seetõttu tunduda subjektiivsed. Paneelil tutvustame Davosi kvaliteedikriteeriumite süsteemi ja avame Eesti ehitatud keskkonna näidetel nelja kriteeriumi – mitmekesisuse, konteksti, kohataju ja ilu – määratlemist. Teema muudab eriti aktuaalseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatatud eeltöö kvaliteetse elukeskkonna arengukava loomiseks. 

Sessioon koosneb kolmest ettekandest (a 20 min) ja arutelust: 

• Veronika Valk-Siska (MKM elamuvaldkonna juht) – Davosi kvaliteedi kriteeriumite tutvustus   
• Anni Martin  (MKM nõunik) – Mitmekesisus, kontekst, kohataju (Paide riigigümnaasiumi jt projektide näitel)  
• Kaja Pae (MKM ehitus- ja elamuosakonna juhataja) – Ilu. Millest me räägime, kui räägime ilusast ruumist?   
• Arutelu: Reesi SIld (KuM muinsuskaitsenõunik), Kaja Pae (MKM), Tuul Sepp, Karin Bachmann (Kino Maastikuarhitektid)

Moderaator: Veronika Valk-Siska (MKM) 

Läbiviija: MKM

Hajalinnastunud ruumi eesmärk Eesti üleriigilises planeeringus sai kirja 2012. aastal. Viimase kümnendi jooksul on linnade ja maapiirkondade seosed mitmel moel teisenenud ja arenenud. Seda ilmestavad igapäevased praktikad, kahanemine asustusmustrites ja hiljutised kriisid, mis on toonud välja linna ja maa sidemete hübriidsuse ja seni paljuski teadvustamata jäänud seosed. Ruumilisel planeerimisel on väljakutse (taas)mõtestada ruraalsete kohtade roll erineva tasandi strateegiates ja planeeringutes. Kuidas ‘hajalinnastunud ruum’ kui kontseptsioon ja praktika üleriigilise ruumiarengu suunajana suudab integreerida praeguseid muutusi Eestis ja maailmas? Milline on ja võiks olla ruraalsete kohtade roll kahanemise protsessides ja kriisidega toimetulekus? Kuidas sealjuures leevendada hajalinnastunud ruumi tugevat seotust autostumise protsessidega? 

Sessioon koosneb neljast ettekandest (a 15 min) ja arutelust: 

• Tiit Tammaru (akadeemik, linna- ja rahvastikugeograafia professor, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool), Jaak Kliimask (Regionaalpoliitika, majandusgeograafia ja maakohtade arengu peaspetsialist, Keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti Maaülikool) ja Kadi Kalm (inimgeograafia teadur, Ökoloogia ja maateaduste instituut, Tartu Ülikool) – Eesti siserände suundumused 1989–2021: vastulinnastumise aspektid 
• Andres Levald (Planeeringute osakonna nõunik, Rahandusministeerium) – Elamisest hajalinna hõreasustuses 
• Siim Kuusik (Planeeringuteenistuse juhataja, Ehitus- ja planeeringuosakond, Saaremaa Vallavalitsus) – Hajalinnastumise suunamine: kas elluviidav reaalsus või utoopia?  
• Raili Nugin (Maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool) ja Kadri Kasemets (Maastiku ja kultuuri keskuse teadur, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool) – Haldusreform (haja)linnastuvas ruumis: kogukondade kogemus  

Moderaator: Tarmo Pikner ( Maastiku ja kultuuri keskus, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool) 

Sessiooni korraldajad: Tarmo Pikner, Anu Printsmann, Raili Nugin (Maastiku ja kultuuri keskus, Humanitaarteaduste instituut, Tallinna Ülikool)

Üle-eestiline planeeringuandmete standardiseerimine on sama vajalik kui kirjakeele tekke üle 100 aasta tagasi. Planeerimine on nagu keel, millel on murded ja laensõnad, samas võimaldab kirjakeel igale autorile loomingulist vabadust kirjutada luuletusi, värsse või kas või eepose. Samas võimaldab see kõigil meil, eesti keele asjatundjatel, sellest aru saada. Eesti kirjakeelega tekkisid ka reeglid, kuidas oma mõtteid arusaadavalt kirja panna. Neid reegleid õpime me eesti keele tunnis ja loomingut analüüsime kirjandusetunnis, kuid mis seis on hetkel planeerimises? Sarnaselt nagu eesti keel 100 aastat tagasi, vajame nüüd planeerimises oma ühist keelt ja reegleid, kuidas ruumireegleid kirja panna, et meil oleks võimalik üksteist paremini mõista ja koostööd teha selleks, et aina laiem publik saaks osa kirja pandud suurteostest. 

Esinejad: 

• Evelyn Uuemaa, Kiira Mõisja (Tartu Ülikool): Standardid: kas pidurid, sidurid või vedurid?

Planeerijad kasutavad planeeringute tegemiseks suurt hulka (ruumi)andmeid ning planeeringute käigus toodetakse omakorda palju andmeid, mis sageli on omakorda järgmiste planeeringute sisendiks. Sellist andmete ristkasutust saavad tagada ainult standardid. Samas standard ei taga ilmtingimata ruumiandmete kvaliteeti, aga aitab seda saavutada ning hinnata.  Hästi koostatud ning laialdast kasutust leidvad standardid aitavad valdkonnal saavutada püstitatud eesmärke. Samas standard, mis on koostatud vaid standardi pärast on valdkonna arengus ilmselgeks piduriks. 

• Triin Lepland (Skepast & Puhkim): Standardiseerimine – kas planeeringute koostamisel pidur või vajadus? 

Planeeringute sisu on tavaliselt koostaja nägu ja vahel on erinevatest planeeringutest ka eksperdil keeruline aru saada. Osaliselt tuleneb see asjaolust, et planeeringute valdkonnas on mitmeid tahke, mille lahendamiseks ei ole täna selgeid reegleid. Erinevaid teemasid standardiseerida on üritatud mitmetel kordadel, aga tihtipeale ei ole need hästi rakendunud. Seega tekib küsimus, kas planeeringu koostamine on nii asukohapõhine tegevus, et standardiseerimist ei olegi võimalik teha? 

Ettekanne keskendub praktilistele näidetele ja annab planeeringu koostaja vaate standardiseerimisele. 

• Veronika Ilsjan (Maa-amet): Standardiseerimine – kinnisvara hindajate vajadused ja kogemused  

Kinnisvara väärtus tuleneb selle kasulikkusest vara omanikule ehk suuresti sellest, milleks maad tohib või ei tohi kasutada. Seega kinnisvara hindajad küll hindavad vara väärtust, kuid väärtuse loovad planeerijad ja planeeringutes kirjapandud info on võtmesisendiks kinnisvara hindamisel. On väga oluline, et see info oleks kirjeldatud üheselt mõistetavalt, sest hinnatud väärtuse alusel tehakse erinevaid rahalisi kokkuleppeid. Sarnaselt planeerimisele on kinnisvara hindamises lisaks faktide analüüsile üksjagu loomingulisust, seetõttu on ka hindajad olnud küsimuse ees, mis ulatuses standardiseerimine on võimalik ja vajalik.

Moderaator: Taavi Pipar, Rahandusministeerium