Kava 2021

Konverents on edasi lükatud!

4. november 

8:15-9:00  Registreerimine ja tervituskohv

9:00-10:30  Paralleelsessioon 1

Sessioon 1a: Eesti planeerimishariduse hetkeseis ja perspektiivid

Ruumilise planeerimise alane kõrgharidus Eestis on ühelt poolt killustunud, teisalt meeldivalt mitmekesine. Planeerimisalaseid loengukursuseid leidub erinevates ülikoolides, terviklikku planeerimisõppekava ei ole aga siiani ka ülikoolide koostöös õnnestunud käivitada. Planeerimisalane kõrgharidus kasvatab uusi planeerijaid, loob  uusi teadmisi ja lähenemisnurki ning kujundab planeerijate professionaalset kogukonda. Milline on Eestile sobiv planeerimisalane kõrgharidus? Miks ei ole senised püüdlused ühisõppekava loomiseks edukad olnud? Mida on meil õppida teiste riikide kogemusest? Kas tulevased Eesti planeerijad võiksid õppida planeerimist ka teistes riikides? Sessioonis saavad sõna välisriikides planeerimist tudeerinud noored spetsialistid. Sessiooni lõpetab erinevate kõrgkoolide esindajate jt osapoolte planeerimishariduse perspektiive peegeldav paneelarutelu.

Sessiooni juht: Kadri Leetmaa (Tartu Ülikool)

Sessioon 1b: Sinivõrgustik linnaruumis

Pöörame tähelepanu linnaruumis olevatele sinialadele ja nendega seotud linnaruumi tähtsusele
rahvatervise ja inimeste heaolu parendamise kontekstis. Sinialad ei ole pelgalt vesised rohealad vaid neil
on linnaruumis kasulikke funktsioone ka seal, kus rohelust napib või pole seda üldse. Sinialad on üheks
võtmeks rahvatervise ja inimeste heaolu edendamisel, pakkudes igat sorti linnaruumis atraktiivset tõmmet
tulla avalikku linnaruumi ja liikuda. Kuidas seda efekti aga planeerimisel ja linnaruumi kujundamisel
võimendada? Pakume välja tööriistu ja kontseptsioone, kuidas sinivõrgustiku linnaruumi käsitleda
planeerimise ja projekteerimise faasis. Tutvustame juhtumiuuringuid ja värskelt ilmunud käsiraamatut
sinialadega seotud linnaruumi käsitlemiseks planeerimisel ja kujundamisel.

Esinejad ja ettekanded: 

1) prof Simon Bell (EMÜ; inglise keeles): Overview of the Bluespace topic and the BlueHealth project  
Miks sinivõrgustiku olemus ja funktsioonid erinevad tuntumast rohevõrgustiku olemusest ja funktsioonidest? Millist kasu loovad sinivõrgustiku alad linnaruumis? Millele BlueHealth projekti raames fokuseeruti ja mis rakenduslik väärtus 4-aastase projekti tulemustel on linnaruumi arendamisel?

2) Peeter Vassiljev & Gloria Niin (EMÜ): BH projekti raames loodud tööriistad sinivõrgustiku käsitlemiseks ja näiteid kasutajakäitumise uuringutest
Millised kõigile kasutatavad ressursid koondati ja tööriistad loodi projekti käigus? Mille jaoks ja kuidas kohalikul tasandil neid kasutada? Kuidas viidi läbi linnaruumi kasutajakäitumise uuringuid? Mida kaardistada ja mida tulemustest järeldada saab?

3) Jekaterina Balicka & Anna Wilczynska (EMÜ; inglise keeles): BH research by design interventions, learning from the Estonian and other case-studies 
Milles seisnesid Tallinna ja Tartu kaks linna akupunktuuri juhtumiuuringut? Mida neist katsetustest õppida võib? Valik näiteid teiste maade sinialade kujundamise kogemustest.  

4) prof Mart Külvik (EMÜ) Vaba ligipääsuga raamatu “Urban Blue Spaces – Planning and Design for Water, Health and Well-Being“ tutvustus. 
Mis septembri lõpus 2021 ilmunud raamatust leida võib ja miks see meile Eestis oluline võib olla?

Korraldaja: Toomas Muru (Eesti Maaülikool)

10:30-11:00  Kohvipaus

11:00-13:00  Konverentsi avamine. Peaesineja Katrin Tiidenberg

13:00-14:00  Lõuna

14:00-15:30  Paralleelsessioon 2

Sessioon 2a: Vananevad linnad: Suuga teeme suure linna, käega...?

Rahvastikutrendid näitavad selgelt, et "kahanevate linnade" kõrval on asjakohane fookusesse seada ka "vananevad linnad". Kuidas linnade arengu suunajad ja kavandajad on selle väljakutse vastu võtnud, kui paarikümne aasta pärast leiame end uuest reaalsusest, kus enamus elanikkonnast on üle 50 aasta vanused? Kuidas linnaplaneerimine ja ühiskond tervikuna tänases domineerivas noorusekultuses tulevikku visandab? Kas paarikümne aasta pärast saaksime Eestis rääkida eakate sõbralikest kogukondadest (Age-Friendly Communities) või jääb see endiselt kõlavaks loosungiks ja targaks jutuks arengukavades, arutelugruppides, juhendmaterjalides, kuid ka planeerimisseaduses? Mida saame täna teha, et tulevikus poleks vaja kurta, kuidas vanemaealised on tõrjutud nii töölt, ühiskondlikust elust, avalikust ruumist kui ka linna valitsemisest? Kaasamine, koostöö ja digitaalsed tehnoloogiad on ka teemad, mis sellesse temaatikasse teravalt haakuvad, eriti käesoleval koroona-ajastul, kus suur osa elust on viidud digitaalseks. Kuivõrd me linnaplaneerijatena teame, millised on üldse vanemaealiste ootused, vajadused ja probleemid Eestis – baseerume meediakuvandil, levinud stereotüüpidel, isiklikul kogemusel või sihtgrupi uuringutel? Need on küsimused, mida antud sessioon tõstatab ja mille ümber arutelu loob. 

Esinejad ja ettekanded: 

1. Luule Sakkeus (Eesti demograafia keskus): Vananemine: kuidas mõtestada kättesaadavust

2. Piret Väljaots (Tartu linn): Õppetunnid Tartu easõbraliku linna strateegia koostamisest

3. Sirle Salmistu (TalTech): Vananevate/eakate sõbralike linnade kujundamine. Väljakutse planeerijatele? 

Moderaator: Sirle Salmistu (Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž)

Sessioon 2b: Eesti tööstuspoliitika ja maakasutuse tulevik (ESPONi sessioon)

Tehnoloogilised uuendused tööstuses ja energeetikas mõjutavad järgmisel 15 aastal Eesti piirkondade arengut enam kui viimasel poolsajal. Tööjõupuudus ja paljatõus sunnivad Eesti tööstusettevõtteid investeerima automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Hajutatud energiatootmine ja üha diferentseeruvad kinnisvarahinnad hakkavad mõjutama tööstuse paiknemist kombijaamade ja tuule-päikeseparkide vahetusse lähedusse. 

Suur osa Eesti loodusressurssidest on kas kasutamata või eksporditakse toormena. Eesti tööstuspoliitikas on vajalik tagamaks üle riigi ühtlasemat maakasutust ning juba olemasoleva taristu rakendamist. Selle asemel et Harju- ja Tartumaal üha enam viljakat maad tehaste, elamute ja taristu alla matta. 

Käesolev sessioon küsib: 

1. Milline saab olema roheenergeetika mõju Eesti tootmise paiknemisele? 
2. Mida on teha, et investeeringuid tööstusse oluliselt kasvatada? 
3. Kas jätkame „laissez faire“ tööstuspoliitikaga või hakkame teadlikult kujundame tootmist ja asustust? Mida on meil õppida teiste riikide kogemusest? 

Moderaator ja korraldaja: Garri Raagmaa (Tartu Ülikool, ESPON Eesti kontaktpunkt)

Sessioon 2c: Planeeringute menetluse GIS-tööriistad

Tänases maailmas on teadmistepõhised otsused ja pikaajalisemate strateegiliste valikute langetamine üha kriitilisema tähtsusega. Sellest tulenevalt on ka GIS-tehnoloogia roll erinevates organisatsioonides aina aktuaalsem, et parendada info digitaliseerimise, kättesaadavuse ja geoandmebaasidesse migreerimise protsesse. Oluline on ka lihtsa koostöövalmiduse tekitamine kodanikega/partneritega/otsustajatega läbi GIS-põhiste teenuste, kaardirakenduste ja juhtimislaudade, mis on lihtsasti kasutatavad mis tahes ajahetkel ja seadmega (lauaarvuti, tahvelarvuti, sülearvuti, nutitelelefon jt). Kodanike ja erinevate huvigruppide ootused riigi- ja omavalitsuste poolt pakutavate avalike teenuste osas on samuti hüppeliselt laiendanud GIS-rakenduste kasutusala, mis omakorda on hõlbustanud otsuste ja nendega seotud protsesside avalikustamist ning selgemat ja ühtsemat mõtestamist. 

Mitmete valdkondade vaatevinklist on aktuaalseteks märksõnadeks kiire infovahetus ja koostöö elanikega, kodanikuühendustega ning riigi- ja erasektoris tegutsevate partnerite vahel, kus oluline roll on kaasamisel. Sellest lähtuvalt saame ajas välja tuua üha rohkem edulugusid asutustest, kus GIS-tehnoloogia on nii spetsialistide kui ka juhtide tasandil muutnud sisemisi protsesse, töökorraldust ja koostööd partneritega innovaatilisemaks, läbipaistvamaks ja avatumaks. Vastav sessioon keskendubki mõningatele neist.

Esinejad ja ettekanded: 

14:00-14:25 Tiiu Kelviste (Tartu Linnavalitsus): „Digiraamat – luua või mitte luua?“ 
14:25-14:50 Raivo Laidma (Viljandi Vallavalitsus): „Üldplaneering kui jäämägi“ 
14:50-15:15 Anni Konsap (Skepast&Puhkim OÜ): „GIS-lahendused ruumiotsuste toetajana“
15:15-15:30 Arutelu ja küsimused

Moderaator ja korraldaja: Ranel Suurna (AlphaGIS OÜ)

15:30-16:00  Kohvipaus

16:00-17:30  Paralleelsessioon 3

Sessioon 3a: Planeeringute digilahenduste head ja vead

Ruumiline planeerimine muutub järjest enam digitaalseks: planeeringute andmeid hoitakse infosüsteemides, planeeringuid ei kasuta enam vaid inimesed, vaid ka infosüsteemid, otsides planeeringutest andmeid ja tehes andmete põhjal otsuseid. Digilahendusi on nähtud nii võimaluse kui ka ohuna: võimalusena näiteks efektiivsuse suurendamiseks või hooletusvigade ennetamiseks, ohuna ruumilisele terviklahendusele ja koosloomele ning hägustades planeeringutasandeid. Sessiooni eesmärk on käsitleda planeeringute digipöörde riske ja võimalusi. Arutelu aluseks võetakse Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt välja pakutud lähtepunktid, millega on võimalik varem ja ka kohapeal tutvuda (https://docs.google.com/document/d/1yju6IctDswbu3UWlvj1v1OjPNueurka0_53A...). Digilahenduste kaudu või kohapeal arutelus osaledes on igaühel võimalik enda arvamusi avaldada.

Sessioon on üles ehitatud vestlusena, kus juhtrollis on Pille Metspalu (Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikson&Ko), Tiit Oidjärv (Rahandusministeeriumi planeeringute osakond) ja Heiki Kalberg (Eesti Planeerijate Ühing, AB Artes Terrae). Kõigil kohalviibijatel on võimalus arutelus kaasa rääkida.

Korraldaja: Tiit Oidjärv (Rahandusministeerium)

Sessioon 3b: Digimaastikud ja rohekaksikud - kuidas planeerida rohelisemat elukeskkonda nutiajastul?

Kliimamuutuse kontekstis on ehitatud taristu asemel üha olulisemaks tööriistaks muutumas rohetaristu, mis võimaldab ühelt poolt siduda erinevaid piirkondi tervikuks ning samas olla elukeskkonnaks erinevatele liikidele suurendades sellega ökoloogilist mitmekesisust. Täna esindab digitaalses keskkonnas rohelist elukeskkonda sageli staatiline kujutis. Tegelikkuses on see roheline keskkond pidevas muutumises, millel on omakorda suur mõju linna elanike elukvaliteedile ja linna süsinikutasakaalule. Loodusliku ja tehisliku maailma tasakaalustatud planeerimiseks vajame tööriistu, mis annaksid nii eksperdile kui elanikule ülevaate erinevate piirkondade rohekvaliteetidest ning sellest, kuidas maastik erinevate ruumiotsuste tagajärjel ajas muutub. Millised digitaalsed tööriistad aitavad analüüsida nn rohelisi andmeid? Kuidas saaksid nutikad lahendused aidata visualiseerida ja ka sillata erinevate huvigruppide ootusi rohelisema elukeskkonna loomisel? Arutleme nende küsimuste erinevate rohelise elukeskkonna kvaliteete mõtestavate projektide kontekstis, kus üheks näidisjuhtumiks on GreenTwinsi projekt, mis arendab Tallinna ja Helsingi digikaksiku rohekihistust ning lisaks loob Tallinna kesklinna nutika linnaplaneerimise virtuaalkeskuse. 

Esinejad:  
1. Kristiina Kupper (Taltech/MARELD) 
2. Aveliina Helm (Tartu Ülikool) 
3. Kristi Grišakov (Taltech)
4. Arutelupaneel: Milliseid tööriistu ja oskuseid on meil vaja rohelisema elukeskonna loomiseks? Osaleb Tallinna linna esindaja Kaidi Põldoja.

Moderaator: Veronika Valk-Siska (Kultuuriministeerium, TalTech)

Sessioon 3c: Tulevikutähtede sessioon

Üles astuvad doktorandid ja magistrandid ehk tulevased tähed planeerimismaailmas.

17:45-19:30  Ekskursioonid (täpsem nimekiri ja registreerimine oktoobri teises pooles)

19:30 Õhtusöök (eraldi piletiga). Asukoht: Vanemuise 46 õppehoone

 

5. november

8:30-9:00  Hommikukohv

9:00-10:30  Paralleelsessioon 4

Sessioon 4a: Inimese elukoht digiajastul

Eesti ruumilise planeerimisega on seotud üks nurjatu probleem ehk me ei tea seda, kus inimesed elavad. Hinnanguliselt on selline teave ebatäpne ligikaudu iga viienda inimese kohta ning probleem on eriti terav teatud rahvastikurühmadega, näiteks noored ja üüripinnal elavad inimesed. Millised on võimalused elukoha andmete kvaliteedi parandamiseks? Kas soov siduda inimene ühe elukohaga on kooskõlas inimeste tegeliku elu kulgemisega olukorras, kus osadel inimestel ongi kas mitmeid või ebastabiilseid elukohti?  

Tänapäevast ühiskonda iseloomustab inimeste kasvanud ruumiline mobiilsus. Igapäevane tegevusruum on muutunud laiemaks, mis mõjutab oluliselt avalike teenuste planeerimist. Traditsiooniliselt on inimesel igapäevases tegevusruumis üks elukoht ja üks töökoht, kuid juba mõnda aega on kasvanud selliste inimeste arv, kellel on mitu elu- ja töökohta. Suure hulga inimeste igapäevane tegevusruum sisaldab ka piiriüleseid liikumisi, näiteks Eesti ja Soome vahel. Sellise mobiilse elustiili on võimalikuks teinud liikumisvabaduse kasv ja sotsiaal-majanduslikud muutused.  

Uued mobiilsusmustrid on kaasa toonud suuri väljakutseid avalike teenuste ruumilises planeerimises. Kui klassikaliselt toimub avalike teenuste kujundamine vastavalt elanike registreeritud elukohale, siis inimestele on võimalik elukoht luua ka andmepõhiselt. Näiteks põhineb Statistikaameti poolt avaldatav välisrände statistika elumärkide metoodikal. Kas sarnase metoodikaga saaks ka inimesed andmepõhiselt paigutada eluruumidesse? Ning mis oleksid sellise andmepõhiselt loodud elukoha juriidilised järelmid ja praktilised rakendused ruumilises planeerimise?  

Sessiooni käigus tutvustatakse RITA projekti „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites“ (Veebileht: www.mobelu.ut.ee)  tulemusi inimeste tegevusruumi muutustest tingitud probleemide lahendamiseks avalike teenuste planeerimisel ning arutatakse projekti tulemusena pakutavaid lahendusvõimalusi inimeste elukoha andmete kvaliteedi tõstmiseks. 

Esinejad ja ettekanded: 
1. Mark Gortfelder (Tallinna Ülikool, Eesti demograafia keskus): Registriandmete hetkeseis ja ebatäpseid andmeid põhjustavad tegurid

2. Merle Mägi (Tartu Ülikool, RAKE): Inimeste harjumused ja vajadused seoses elukoha registreerimisega

3. Veiko Lember ja Johanna Vallistu (Tallinna Tehnikaülikool, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut):  Andmete kasutus kaasaegses avaliku sektori teenuste disainis ja elluviimisel 

4. Kaidi Nõmmela, Raul Eamets ja Tiit Tammaru (Tartu Ülikool): Sissejuhatus arutellu: esmased lahendusettepanekud

5. Arutelu

Moderaatorid: Tiit Tammaru ja Raul Eamets (Tartu Ülikool)

Sessioon 4b: Rahvusvahelised kogemused planeeringute digipöörde läbiviimisel

Planeeringuid on koostatud digitaalselt üle kümnendi, kuid see ei ole taganud andmete paremat kättesaadavust ja töötlemisvõimalusi sellisel tasemel, kui seda erinevad osapooled ootavad. Eelmisel aastal jõustus kõikidele planeeringu liikidele kohustuslik planeeringute vormistamise määrus, mis reguleerib planeeringute ühiseid vormistusnõudeid. Järgmise aasta alguses valmib planeeringute andmekogu, mis on järgmine samm planeeringuandmete kättesaadavuse ja hõlpsa kasutamise edendamisel Eesti ei ole riikide võrdluses selliste sammudega esimeste seas. Osad Euroopa riigid on tegelenud digitaliseerimisega järjepidevalt juba üle 20 aasta. 

Kui kaugele on planeeringute digitaliseerimisega jõutud? Teiste riikide kogemused annavad võimaluse mõista, millised on järgmised sammud ja millised võiksid olla tulevikus digitaalsed planeeringud. Millised võiksid olla õppetunnid, mida digitaalsete planeeringute kujundamisel vältida? Oluline osa digitaliseerimises on selle juurutamine ja koolitamine kõikide osapoolte vahel. Kuidas seda teha ja millised on teiste riikide õppetunnid? Millised on üleminekuperioodi kõige suuremad probleemid ja millised on parimad lahendused? Millist lisandväärtust on planeeringute digitaliseerimine juba loonud? kuidas on digitaaliseerimine parandab planeeringutest arusaamist? Millised on muutused elanike jaoks? Nendele küsimustele vastavad mitmete riikide planeeringute valdkonna digitaliseerimise protsessis osalenud, et jagada parimaid praktikaid ja õppetunde. 

NB! Sessioon toimub inglise keeles.

Esinejad ja ettekanded: 

1. Eugene Seah (Surbana Technologies Pte Ltd. Singapur, tegevdirektor): Digital spatial plans input data 

2. Yi Wen Tay (Urban Redevelopment Authority of Singapore. Singapur, asedirektor): Urban Planning in the age of Artificial intelligence

3. Juhana Rautiainen (Ministry of the Environment. Soome, programmijuht): Preparations for digitalisation programme of spatial plans

4. Christian Fertner (University of Copenhagen, Taani, maastikuarhitektuuri ja planeerimise dotsent): How are countries digitalising spatial planning?

5. Diskussioonarutelu: Changes that come with digitalisation 

Moderaator: Triin Lepland (Rahandusministeerium)
Korraldajad: Kermo Mägi, Taavi Pipar (Rahandusministeerium)

10:30-11:00  Kohvipaus

11:00-12:00  Minister Jaak Aab

12:00-13:00  Peaesineaja Ott Velsberg

13:00-14:00  Lõuna

14:00-15:30  Paralleelsessioon 5

Sessioon 5a: Andmetega linna planeerimine

Füüsilise linnaruumi taustsüsteem koosneb nähtamatust taustsüsteemist – andmetest. Esimene andmete kihistus kõik, mis juba on paigas – tänavad, hooned, torustikud, elektriliinid, parkivad sõidukid. Teine kihistus on see, mis parasjagu toimub – inimesed liikumas ühest punktist teise, kohad, kus inimesed peatuvad, tarbitav elektrienergia, hoonete kütmiseks tarbitava sooja vee kogus. Kolmas kiht on see, mis on tulemas - see mida planeeritakse. 

Andmed olemasoleva linna kohta on tihti laiali mööda erinevaid registreid. Kuidas panna need infokogumid omavahel suhtlema ja kuidas luua neist kõigile mõistetav tervik, nii et ükski oluline kihistus ei jääks kaotsi? Andmeid selle kohta, mis praegu linnas toimub on kohutavalt palju. Ja neid tekib iga sekund juurde. Millise informatsiooniga üldse on mõistlik midagi peale hakata? Mida peaks jälgima ja loendama ja mida mitte? Mis saab linnas tegutsevate osapoolte privaatsusest? Linna on alati planeeritud, kasutades kogutud andmeid olemasolevast linnast ja selles tegutsejatelt. Kuidas planeerida linna ja teenuseid ajastul, kus uusi andmeid tuleb peale kiiremas tempos, kui neist on võimalik järeldusi teha? Kuidas opereerida patsienti, kes jookseb, samal ajal ise joostes? Mida on võimalik üldse planeerida, ja mis lihtsalt juhtub?

Esinejad ja ettekanded: 
1. Liis Vahter (MKM - Transpordi arengu ja investeeringute osakond): Eesmärgist andmeteni
2. Marek Rannala (Positium, Liikuvusstatistika tootejuht): Andmetest teadmiseni
3. Raul Kalvo (Inphysica Technology, arhitekt): Teadmine kontekstis
4. Liis Vahter (MKM): Teadmistest tegudeni

Moderaator ja korraldaja: Juhan Kangilaski (What If OÜ, linnastrateeg)

Sessioon 5b: Keskkonnamõju hindamise eksperdid ei saa teha poliitilisi otsuseid

Keskkonnamõjude hindamist viivad sisuliselt ja menetluslikult läbi arendaja, otsustaja ja keskkonnaekspert. Kõigil on siin seadusest ja positsioonist tulenev kindel roll ja vastutus. Paraku on sagenenud olukorrad, kus keskkonnaekspertidele langeb ebaproportsionaalselt suur koorem ning neilt oodatakse riiklike huvide tasakaalustamist, et mitte öelda lausa poliitika kujundamist. Näiteid leiab nii taastuvenergeetika, muinsuskaitse, riigikaitse ja looduskaitse teemadel. See trend on ajas kasvanud, kus erinevate riigiasutuste suunised keskkonnamõju hindamistele on vastuolulised ning pole selge, mis on riiklik prioriteet. Tundub, et keskkonnaekspertidel on ülesanne joosta korraga nii paremale kui vasakule, aga teatavasti pole see võimalik. Ekspertidel on asjaomastelt asutustelt vaja nende omavahelist selget ja töötavat kokkulepet. Kui valikud on poliitilised mitte tehnilised, siis ekspert neid teha ei saa. Soovime ettekandes praktiliste näidete varal seda teemat avada ning sellele suuremat tähelepanu juhtida. 

Esinejad ja ettekanded:
1. Toomas Pallo (KeMÜ, ELLE OÜ): Erinevate osapoolte rollid ja vastutus keskkonnamõjude hindamistes 
2. Karl Kupits (KeMÜ, Maves OÜ): Riigi vastandlikud huvid Jägala HEJ näitel  

Paneeldiskussioon: 
Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium), Andres Lindemann (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Ulla Kadakas (Muinsuskaitseamet), Karl Kupits (KeMÜ, Maves OÜ), Erik Kosenkranius (Keskkonnaamet). 

Moderaator ja korraldaja: Hendrik Puhkim (KeMÜ, Skepast&Puhkim)

15:30-16:00 Lõpukohv

back forward