Tartu Planeerimiskonverents

II päev 16. mai 2025

8.30-9.00           Hommikukohv

9.00-10.30        Paralleelsessioonid (10-12)

Sessioon 10: Eesti asustuse arengu stsenaariumid aastani 2050: Kas jätkuv pealinnastumine on paratamatu arengu tee?

Korraldaja: Tiit Tammaru (Tartu Ülikool)

Pealava

Sessioon käsitleb Eesti asustuse tulevikustsenaariume. Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ (2020) tõdes, et Eesti suurlinnastub. Seda väljendab Suur-Tallinna jätkuv kasv, kus inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb. Sessiooni peaküsimus on, kas sellest tõdemusest peab lähtuma ka uus „Eesti Üleriigiline Planeering 2050“ või on võimalikud ka teistsugused regionaalse arengu teed? Ning kui need teistsugused arenguteed on võimalikus, siis millistele eeldustele need tuginevad ning kui kulukaks need kujunevad. Sessioon keskendub regionaalsetele rahvastikumuutustele, noorte eelistustele, koolivõrgule, ning erinevate stsenaariumite realiseerumisega seotud ressursivajadusele.

  • Kadi Kalm (Tartu Ülikool), Tiit Tammaru (Tartu Ülikool) – Eesti linnade ja valdade rahvastikuprognoosi stsenaariumid aastani 2050
  • Katrin Koov (Eesti Kunstiakadeemia), Renee Puusepp (Eesti Kunstiakadeemia) –  Demograafilised muutused ja kohanev kooliruum
  • Raul Kalvo (EKA) – Teenuste ligipääsetavuse ruumiline mõõde
  • Ann Ideon (Hendrikson DGE) – Noorte ruumilise keskkonnaga seotud väärtushinnangud, ootused ja eelistused
  • Veiko Sepp (Tartu Ülikool, Igavad Analüüsid OÜ) – Asustussüsteemi arengustsenaariumite elluviimise ressursivajadus
  • Ühine vestlusring: esinejad

Vestlusringi juhib: Tea Danilov

Sessioon 11: Planeeringuvõistlus – miks, kus, kuidas ja kellele?

Korraldaja: Liisi Ventsel (Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikson DGE)

Hurda saal

Ruumilise planeerimisega luuakse eeldused ruumi kvaliteetseks ja terviklikuks arenguks,üldjuhul läbi detailplaneeringute koostamise. Kuhu mahub selles võrrandis planeeringuvõistlus ning miks ei piisa detailplaneeringust? Kas planeeringuvõistluste korraldamine on uus trend tervikliku ruumi kujundamisel?

Sessioonil toome publiku ette mitmeid planeeringuvõistluse korraldamise ja rakendamise kogemusi Tartu vallast ja Tartu linnast. Räägime
lahti miks ja mis juhtudel on soovitatav lahendada ruumilist keskkonda läbi planeeringuvõistluse, milline on planeeringuvõistluse protsess, mis sellele
eelneb ja järgneb. Kas planeeringuvõistlusel on ainult positiivseid aspekte või leidub ka mõni keerukam nüanss? Saame kuulda ka planeeringuvõistlustel
osalejate kogemusi ning avame teemat läbi arendaja vaateprisma.

  • Egle Nõmmoja (Tartu Vallavalitsus) – Tartu valla ruumilised väljakutsed-lahendused läbi võistleva linnaplaneerimise
  • Jaana Veskimeister (Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikson DGE) – Planeeringuvõistlus planeerijat kaasamata?!
  • Urmo Mets (Kolm Koma Arhitektid) – Pealkiri täpsustub
  • Indrek Jakobsoo (Giga Investeeringud) – Planeeringuvõistlustest läbi arendaja prisma
  • Ühine vestlusring: esinejad ja Jiří Tintěra (Tartu Linnavalitsus)

Vestlusringi juhib Liisi Ventsel (Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikson DGE)

Sessioon 12: Märgalad ja väikeveekogud – olulised, kuid vähemärgatud maastikuelemendid

Korraldaja: Jürgen Karvak (Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet)

Teatrisaal

Märgalad ja väikeveekogud (lombid, tiigid ja ojad) on elurikkuse tulipunktid. Asulate läheduses on need maastikumuutuste ja ehitustegevuse suhtes haavatavad, mis võib vähendada nii nende ökoloogilist kvaliteeti kui ka väärtust puhkealadena.Lisaks leevendavad nad muu hulgas põua ja üleujutuste riski ning ühendavad elupaikasid. Olukorda raskendab kohati vooluveekogude läbimine eri maaomandiga alasid, mis tähtsustab planeerimise rolli. Ometi ohustab nende alade säilimist märgaladele ja lammialadele ehitamine, mis võib hiljem kahjustada ka loodud ehitisi.

Sessioonis uurime märgalade rolli asulates ja nende ümbruses, et toetada kestlikku ja elanikele ligipääsetava sini-rohealadega
asulate arengut. Arutame, kuidas märgalade ja väikeveekogude kaitsmine ja loomine toetavad kogukondade heaolu, milline on märgalade potentsiaal pakkuda
elamuslikke õppe- ja puhkekogemusi, et luua tugevam side loodusega. Teemasid käsitleme planeerimise etapi ja teostamise näidete (koos pikaajaliste seiretulemuste) abil.

  • Elin Soomets-Alver (Tartu Ülikool) – Märgalad ja lombid vee-elustiku vaatest
  • Jürgen Karvak (TÜ, ELF, Keskkonnaamet) – Vooluveekogude ühendav roll elustikule ja inimestele asulates ja nende lähedal
  • Raul Paat (Tartu Ülikool) – Märgalade tähtsus maastikes. Lammialade planeerimine ja nendele ehitamine
  • Ühine vestlusring – esinejad + Kristian Nigul (Eesti Maastikuarhitektide Liit), Jaanus Remm (OÜ Rewild), Märt Maripuu (Keila Linnavalitsus), Tõnis Agasild (Arro & Agasild Inseneribüroo)

10.30-11.00  Kohvipaus

11.00-12.30 Paralleelsessioonid 13-15

Sessioon 13: Üleriigilise planeeringu põhimõtete rakendamine kohalikul tasandil

Korraldajad: Anna Semjonova (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Pille Metspalu (Hendrikson DGE)

Pealava

Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ (ÜRP) pakub välja laiapõhjalises koosloomes välja töötatud läbivad planeerimispõhimõtted, mis saavad tulevikus Eesti ruumilise arengu kujundajaks. Planeeringu eskiislahenduse valmimise eelselt on tark läbi arutada, mil viisil planeeringuga seatavad põhimõtted kohalikul planeerimistasandil toimima hakkavad. Alusuuringute, arengutrendide ja ametkondade sisendi põhjal võib eeldada, et planeering seab senisest konkreetsemad põhimõtted asustuse suunamiseks, väärtustades loodusalasid, ühendades taastuvenergeetika- ja tööstusalasid ühtseks võrgustikuks ning püüdes leida võimalusi väikekeskuste toimimiseks. Kuidas neid põhimõtteid kohalikul tasandil rakendada? Mil viisil saab üleriigiline planeering olla omavalitsustele toeks? Kas praegused üldplaneeringud on ehk mõnda põhimõtet juba katsetanud?

  • Anna Semjonova (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) – ÜRP läbivad planeerimispõhimõtted – senine teadmine asustuse suunamise põhipunktide kohta
  • Merje Muiso (Viimis Vallavalitsus) ja Endrik Mänd (Eesti Arhitektide Liit) – Viimsi valla koostatav üldplaneering – kuidas KOV tasandi planeering seostub koostatava üleriigilise planeeringu põhimõtetega? Viimsi valla ÜP kui revolutsioon inimasustuse kontsentreerumises ja rangete rohevõrgustiku tingimuste seadmises
  • Anu Horn (Lüganuse Vallavalitsus) ja Pille Metspalu (Hendrikson DGE) – Kuidas toimub taastuvenergia ja tööstuse planeerimine kohalikus omavalitsuses? Kas üleriigiline planeering aitaks kaasa ristuvate ja konkureerivate huvide lahendamisel?
  • Ettekandeid kommenteerib üleriigilise planeeringu konsultandi meeskonna õigusekspert Villy Lopman (AB RASK)
  • Ühine vestlusring: esinejad

Sessioon 14: Renoveerimispoliitika ja -praktikad: renoveerimiskavast naabruskonna põhiste lahendusteni

Korraldajad: Anneli Kährik (Tartu Ülikool, Euroopa linnaarengu algatus, URBACT Eesti), Airi Andresson (Tallinna Strateegiakeskus) ja Anni Martin (Kliimaministeerium, LIFE IP BuildEST)

Hurda saal

EL-i kliimapoliitika siht on jõuda 2050. aastaks heitmevaba hoonefondini. Kuidas seda eest vedada ja kes seda tegema peaks? Viimastel aastatel on mitmete välisrahastusprojektide ja EL toetusmeetmete toel käivitatud algatusi, mis tegelevad naabruskonnapõhiste terviklahenduste testimisega. Mida oleks teistel omavalitsustel neist õppida?

Sessioon keskendub omavalitsuste rollile hoonete renoveerimise eestvedamisel, mis annab võimaluse energiatõhususele lisaks luua
paremat elukeskkonda olemasolevates elamupiirkondades. Arutame, kuidas suunata elamumajandust läbi innovatsiooni ja planeerimise, integreerides energiatõhususe, ligipääsetavuse ja kogukondade kaasamise. Käsitleme nii juriidilisi takistusi (nt pealeehitused, standardlahendused omavalitsuse maal) kui ka edukaid näiteid. 

Sessiooni korraldamist toetab EL URBACT programm ja Euroopa linnaarengu
algatus (EUI). 

  • Avasõnad ja moderaator – Airi Andresson (Tallinna strateegiakeskus)
  • Anneli Kährik (Tartu Ülikool) – Sissejuhatus, EUI ja URBACT, kuidas sellest kasu lõigata?
  • Kaspar Alev (Kliimaministeerium) – Eluasemestrateegia, renoveerimiskava ning juriidilised pudelikaelad renoveerimisel
  • Lauri Lihtmaa (TalTech), Merit Tatar (Balti Uuringute Instituut), Siiri Silm (Tartu Ülikool) – Võimatu missioon ehk kuidas mitte planeerida pluss-energia naabruskonda – kogemused Tartu oPEN Lab ja BuildESTi ühises naabruskonna õpilaboris
  • Kadri Auväärt (Tallinna Strateegiakeskus, SOFT Academy), Mattias Malk (Eesti Kunstiakadeemia) – Kuidas viia ellu kvartalipõhist renoveerimist ja kaasa kohalikke kogukondi – SOFTacademy pilootprojekt Tallinnas Mustamäel
  • Ühine vestlusring: esinejad + Maris Toomel (Jõhvi Vallavalitsus), Peeter Tambu (Narva Linnavalitsus), riigiarhitekt (Maa- ja ruumiamet).

Vestlusringi juhib: Anni Martin (Kliimaministeerium)

Sessioon 15: Teadmuspõhise planeerimise tööriistu

Korraldajad: Toomas Muru (Eesti Maaülikool) ja Kaidi Tamm (SEI Tallinn)

Teatrisaal

Kiire linnastumine ja kliimamuutustega kohanemise ajastul on ülioluline toetada kestlikku linnaarengut. Käesolev töötuba tutvustab erinevaid tööriistu ja metoodikaid, mis toetavad teadmuspõhiste planeerimisprotsesside läbiviimist ja otsustamisprotsesse. Milliseid tööriistu ja metoodilisi lahendusi saab kohalikul tasandil kasutada, suurendamaks kogukondade ja otsustajate teadlikkust maastiku olemusest ja funktsioonidest ning hindamaks arenduste mõju nii maastikule kui inimestele? Uurime, kuidas saavad planeerimistööriistad toetada kaasavalt kestliku linnaruumi loomist.

  • Simon Bell (Eesti Maaülikool) – Tools for planning on landscape scale – Kuidas käsitleda kaasaegsel kujul maastikukarakterit ja siduda ökosüsteemi teenuseid maastiku skaalaga. Kuidas hinnata suurte energiaprojektidega kaasnevat mõju maastikule ning inimestele. Maastiku mõju hindamine ja visuaalse mõju hindamine – mis need on ja kuidas need hinnangud meid abistada saavad? Kust saab nõu, kui tahaks neid tööriistu kohalikul tasandil kasutada? (Inglise keeles)
  • Peeter Vassiljev (Eesti Maaülikool) – BlueHealth tööriistu linna sinitaristu ja rohetaristu kvaliteedi hindamiseks. Kuidas kasutada planeerijatele ja kogukondadele loodud tööriistu rohe- ja sinitaristute funktsionaalsuse ning kvaliteedi hindamiseks? Kus saadavat teavet kasulikult kasutada?  Rohe- ja sinialade kasutusmustrite kaardistamine – mis see on ja milleks teavet kasutada? Kust saab nõu, kui tahaks neid tööriistu kohalikul tasandil kasutada?
  • Shimin Huang (SEI Tallinn) –  SEI poolt linnade tervise ja heaolu algatuse raames loodud SEI Urban Toolbox for Liveable Cities tööriista tutvustus. Tööriistakast sisaldab 18 tööriista kattes teemasid alates ruumilisest analüüsist ja keskkonnamõju hindamisest kuni kogukonna kaasamise raamistike ja poliitika hindamismudeliteni ning aitab otsustajatel ja praktikutel lahendada linnade probleeme, parandada linnaelanike tervist ja heaolu ning kohaneda kliimamuutustega. Pärast tööriistakasti tutvustamist
  • Ühine vestlusring esinejatega – keskendume kolmele Eesti kontekstis eriti olulisele töövahendile, et koos arutada, kuidas nad teadlikumate, terviklikumate ja kestlikumate linnakeskkondade loomisele kaasa saavad aidata.

12.30-13.30 Lõuna

13.30-15.00 Paralleelsessioonid 16-18

Sessioon 16: Kiirelt ja/mitte/aga korralikult. Kuidas planeeringuid tõhustada?

Korraldaja: Kristi Grišakov (Tallinna Linnaplaneerimise Amet)

Pealava

Sessioonis arutletakse planeerimisprotsessi tõhustamise võimaluste üle ja interaktiivse ülesandena kaardistatakse ühiselt ära planeeringute kokkulepperuum. Riigikohtu lahendite tuules võib kõlama jääda seisukoht, et kohtukindluse saavutamiseks peab planeeritavast teadlik olema pea igaüks. Ka jätab levinud ütlus  “planeering kui ühiskondlik kokkulepe” mulje, et kokku leppima peab kõik asjaolud ja kõigiga. Selline
lähenemine on idealistlik ja utoopiliselt ajamahukas.

  • Kristi Grišakov (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) – Värsked muudatused planeeringute koostamise korraldamises Tallinna linnas
  • Tiit Oidjärv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) – Viise planeeringute koostamise tõhustamiseks
  • Ühine vestlusring: esinejad + Pille Metspalu (Hendrikson DGE ja Eesti Planeerijate Ühing) ja Villy Lopman (AB RASK) ning Ingvar Allekand (Eesti Kinnisvara Firmade Liit) – Vestlusringi käigus paigutatakse planeerimist mõjutavad asjaolud allolevale skaalale ning otsitakse viise planeerimist pealtnäha iseloomustavate käibetõdede ning seoste vääramiseks (nt kas laiapõhjaline koostöö tähendab vaikimisi aeglast protsessi) ning luuakse värskeid perspektiive planeeringute kiiruse-aegluse dilemmas.

Sessioon 17: Ühistransport ja ratas – järjekordne reform ja strateegia riiulisse?

Korraldaja: Mari Jüssi (Transpordiamet)

Hurda saal

Sessioon annab ülevaate ühistranspordi ja aktiivsete liikumisviiside arendamise ning planeerimise väljakutsetest nii üle-eestilises kui kohalikus vaates.  Sessiooni lõpetab paneelarutelu, kus arutleme kas ja mis peaks Eesti planeerimissüsteemis muutuma, et  ühistransport ja aktiivsed liikumisviisid oleks arvestatav igapäevane alternatiiv enamusele.  

  • Hannes Luts (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) – Eesti ühistranspordi põhivõrk ruumilise arengu mõjutajana.
  • Juri Petruhhin (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) – Kuidas ühistransport toetab väikeste keskuste toimimist?
  • Kadi Pihlak (Transpordiamet) – Eesti rattastrateegia ja rattakasutuse kasvupotentsiaal
  •  Õnne Kask (Rae vald) – Ühistranspordi ja rattaliikluse edendamine -mida saab KOV planeerimisega suunata? 
  • Ühine vestlusring: esinejad + Kati Tamtik (Maa- ja Ruumiamet)

Sessioon 18: Linnaplaneerimine ja ringmajandus kestliku tuleviku nimel

Korraldajad: Maarja Tüür (Zerobuild.me, Eesti Maastikuarhitektide Liit), Kerttu Kõll (Zerobuild.me, Eesti Maastikuarhitektide Liit)

Teatrisaal

Sessioon keskendub ringmajanduse põhimõtete rakendamisele linnaplaneerimises, toetades säästliku arengu põhimõtteid. Arutleme, kuidas planeerimisprotsessides võtta arvesse CO₂ jalajälje vähendamist ning kuidas kasutada tõhusalt ehitusel üle jäävaid ning lammutusel tekkivaid materjale. Esitletakse praktilisi näiteid projektidest, kus on edukalt rakendatud säästlikke lahendusi, ning käsitletakse väljakutseid ja võimalusi, kuidas viia ringmajandus laiemalt Eesti linnade ja kogukondade arengusse. Sessioon pakub inspiratsiooni ja praktilisi teadmisi, kuidas planeerijad, arhitektid ja arendajad saavad ehitusmaterjalide raiskamise vähendamisse panustada.

  • Tõnu Lensment (Riigi kinnisvara AS, LIFE IP BildEST) – Ringmajanduse põhimõtete juurutamisest RKAS projektides, RKAS tulevikuplaanidest ja kas ja kuidas riigil on võimalik olla eeskujuks keskkonda säästvas ehituses.
  • Markus Hääl (Hundipea OÜ) – Hundipea kogemused: ringmajandus ja süsinikujälg linnaruumi kujundamisel.
  • Jürgen Einpaul (Estkonsult) – Ehitusmaterjalide korduskasutuse müüdid ja praktilised lahendused.
  • Kerttu Kõll (Zerobuild.me, Eesti Maastikuarhitektide Liit) – Süsinikujalajälje vähendamine planeerimise protsessis, sh materjalide ringne kasutus kaasaegsete maastikuarhitektuuri projektide näitel.
  • Ühine vestlusring: esinejad + Murel Truu (TalTech, LIFE IP BuildEST)

Vestlusringi juhib Maarja Tüür (Zerobuild.me, Eesti Maastikuarhitektide Liit)

15.00-15.30 Kohvipaus

15.30-17.00 Deklaratsioon, peasessioon, konverentsi lõpetamine

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies