Tartu Planeerimiskonverents

II päev 16. mai 2025

8.30-9.00           Hommikukohv


9.00-10.30        Paralleelsessioonid (10-12)


Sessioon 10: Eesti asustuse arengu stsenaariumid aastani 2050: Kas jätkuv pealinnastumine on paratamatu arengu tee? (VIDEO)

Korraldaja: Tartu Ülikooli geograafia osakond koostöös Energiatõhususe tippkeskusega, Eesti Kunstiakadeemia ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium – Tiit Tammaru (TÜ), Andres Ojari (EKA) ja Anna Semjonova (MKM)

Pealava

Sessioon käsitleb Eesti asustuse tulevikustsenaariume. Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ (2020) tõdes, et Eesti suurlinnastub. Seda väljendab Suur-Tallinna jätkuv kasv, kus inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb. Sessiooni peaküsimus on, kas sellest tõdemusest peab lähtuma ka uus „Eesti Üleriigiline Planeering 2050“ või on võimalikud ka teistsugused regionaalse arengu teed? Ning kui need teistsugused arenguteed on võimalikus, siis millistele eeldustele need tuginevad ning kui kulukaks need kujunevad. Sessioon keskendub regionaalsetele rahvastikumuutustele, noorte eelistustele, koolivõrgule, ning erinevate stsenaariumite realiseerumisega seotud ressursivajadusele.

Vestlusringi juhib: Tea Danilov (Arenguseire keskus)

Sessioon 11: Planeeringuvõistlus – miks, kus, kuidas ja kellele? (VIDEO)

Korraldaja: Liisi Ventsel (Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikson DGE)

Hurda saal

Ruumilise planeerimisega luuakse eeldused ruumi kvaliteetseks ja terviklikuks arenguks,üldjuhul läbi detailplaneeringute koostamise. Kuhu mahub selles võrrandis planeeringuvõistlus ning miks ei piisa detailplaneeringust? Kas planeeringuvõistluste korraldamine on uus trend tervikliku ruumi kujundamisel?

Sessioonil toome publiku ette mitmeid planeeringuvõistluse korraldamise ja rakendamise kogemusi Tartu vallast ja Tartu linnast. Räägime
lahti miks ja mis juhtudel on soovitatav lahendada ruumilist keskkonda läbi planeeringuvõistluse, milline on planeeringuvõistluse protsess, mis sellele
eelneb ja järgneb. Kas planeeringuvõistlusel on ainult positiivseid aspekte või leidub ka mõni keerukam nüanss? Saame kuulda ka planeeringuvõistlustel
osalejate kogemusi ning avame teemat läbi arendaja vaateprisma.

Vestlusringi juhib Liisi Ventsel (Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikson DGE)

Sessioon 12: Märgalad ja väikeveekogud – olulised, kuid vähemärgatud maastikuelemendid (VIDEO)

Korraldaja: Jürgen Karvak (Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet)

Teatrisaal

Märgalad ja väikeveekogud (lombid, tiigid ja ojad) on elurikkuse tulipunktid. Asulate läheduses on need maastikumuutuste ja ehitustegevuse suhtes haavatavad, mis võib vähendada nii nende ökoloogilist kvaliteeti kui ka väärtust puhkealadena.Lisaks leevendavad nad muu hulgas põua ja üleujutuste riski ning ühendavad elupaikasid. Olukorda raskendab kohati vooluveekogude läbimine eri maaomandiga alasid, mis tähtsustab planeerimise rolli. Ometi ohustab nende alade säilimist märgaladele ja lammialadele ehitamine, mis võib hiljem kahjustada ka loodud ehitisi.

Sessioonis uurime märgalade rolli asulates ja nende ümbruses, et toetada kestlikku ja elanikele ligipääsetava sini-rohealadega
asulate arengut. Arutame, kuidas märgalade ja väikeveekogude kaitsmine ja loomine toetavad kogukondade heaolu, milline on märgalade potentsiaal pakkuda
elamuslikke õppe- ja puhkekogemusi, et luua tugevam side loodusega. Teemasid käsitleme planeerimise etapi ja teostamise näidete (koos pikaajaliste seiretulemuste) abil.


10.30-11.00  Kohvipaus


11.00-12.30 Paralleelsessioonid 13-15


Sessioon 13: Üleriigilise planeeringu põhimõtete rakendamine kohalikul tasandil (VIDEO)

Korraldajad: Anna Semjonova (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Pille Metspalu (Hendrikson DGE)

Pealava

Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ (ÜRP) pakub välja laiapõhjalises koosloomes välja töötatud läbivad planeerimispõhimõtted, mis saavad tulevikus Eesti ruumilise arengu kujundajaks. Planeeringu eskiislahenduse valmimise eelselt on tark läbi arutada, mil viisil planeeringuga seatavad põhimõtted kohalikul planeerimistasandil toimima hakkavad. Alusuuringute, arengutrendide ja ametkondade sisendi põhjal võib eeldada, et planeering seab senisest konkreetsemad põhimõtted asustuse suunamiseks, väärtustades loodusalasid, ühendades taastuvenergeetika- ja tööstusalasid ühtseks võrgustikuks ning püüdes leida võimalusi väikekeskuste toimimiseks. Kuidas neid põhimõtteid kohalikul tasandil rakendada? Mil viisil saab üleriigiline planeering olla omavalitsustele toeks? Kas praegused üldplaneeringud on ehk mõnda põhimõtet juba katsetanud?

Sessioon 14: Renoveerimispoliitika ja -praktikad: renoveerimiskavast naabruskonna põhiste lahendusteni (VIDEO)

Korraldajad: Anneli Kährik (Tartu Ülikool, Euroopa linnaarengu algatus, URBACT Eesti), Airi Andresson (Tallinna Strateegiakeskus) ja Anni Martin (Kliimaministeerium, LIFE IP BuildEST)

Hurda saal

EL-i kliimapoliitika siht on jõuda 2050. aastaks heitmevaba hoonefondini. Kuidas seda eest vedada ja kes seda tegema peaks? Viimastel aastatel on mitmete välisrahastusprojektide ja EL toetusmeetmete toel käivitatud algatusi, mis tegelevad naabruskonnapõhiste terviklahenduste testimisega. Mida oleks teistel omavalitsustel neist õppida?

Sessioon keskendub omavalitsuste rollile hoonete renoveerimise eestvedamisel, mis annab võimaluse energiatõhususele lisaks luua
paremat elukeskkonda olemasolevates elamupiirkondades. Arutame, kuidas suunata elamumajandust läbi innovatsiooni ja planeerimise, integreerides energiatõhususe, ligipääsetavuse ja kogukondade kaasamise. Käsitleme nii juriidilisi takistusi (nt pealeehitused, standardlahendused omavalitsuse maal) kui ka edukaid näiteid. 

Sessiooni korraldamist toetab EL URBACT programm ja Euroopa linnaarengu
algatus (EUI). 

Vestlusringi juhib: Anni Martin (Kliimaministeerium)

Sessioon 15: Teadmuspõhise planeerimise tööriistu (VIDEO)

Korraldajad: Toomas Muru (Eesti Maaülikool) ja Kaidi Tamm (SEI Tallinn)

Teatrisaal

Kiire linnastumine ja kliimamuutustega kohanemise ajastul on ülioluline toetada kestlikku linnaarengut. Käesolev töötuba tutvustab erinevaid tööriistu ja metoodikaid, mis toetavad teadmuspõhiste planeerimisprotsesside läbiviimist ja otsustamisprotsesse. Milliseid tööriistu ja metoodilisi lahendusi saab kohalikul tasandil kasutada, suurendamaks kogukondade ja otsustajate teadlikkust maastiku olemusest ja funktsioonidest ning hindamaks arenduste mõju nii maastikule kui inimestele? Uurime, kuidas saavad planeerimistööriistad toetada kaasavalt kestliku linnaruumi loomist.

12.30-13.30 Lõuna


13.30-15.00 Paralleelsessioonid 16-18


Sessioon 16: Kiirelt ja/mitte/aga korralikult. Kuidas planeeringuid tõhustada? (VIDEO)

Korraldaja: Kristi Grišakov (Tallinna Linnaplaneerimise Amet)

Pealava

Sessioonis arutletakse planeerimisprotsessi tõhustamise võimaluste üle ja interaktiivse ülesandena kaardistatakse ühiselt ära planeeringute kokkulepperuum. Riigikohtu lahendite tuules võib kõlama jääda seisukoht, et kohtukindluse saavutamiseks peab planeeritavast teadlik olema pea igaüks. Ka jätab levinud ütlus  “planeering kui ühiskondlik kokkulepe” mulje, et kokku leppima peab kõik asjaolud ja kõigiga. Selline
lähenemine on idealistlik ja utoopiliselt ajamahukas.

Sessioon 17: Ühistransport ja ratas – järjekordne reform ja strateegia riiulisse? (VIDEO)

Korraldaja: Mari Jüssi (Transpordiamet)

Hurda saal

Sessioon annab ülevaate ühistranspordi ja aktiivsete liikumisviiside arendamise ning planeerimise väljakutsetest nii üle-eestilises kui kohalikus vaates. Sessiooni lõpetab paneelarutelu, kus arutleme kas ja mis peaks Eesti planeerimissüsteemis muutuma, et ühistransport ja aktiivsed liikumisviisid oleks arvestatav igapäevane alternatiiv enamusele.  

Sessioon 18: Linnaplaneerimine ja ringmajandus kestliku tuleviku nimel (VIDEO)

Korraldajad: Maarja Tüür (Zerobuild.me, Eesti Maastikuarhitektide Liit), Kerttu Kõll (Zerobuild.me, Eesti Maastikuarhitektide Liit)

Teatrisaal

Sessioon keskendub ringmajanduse põhimõtete rakendamisele linnaplaneerimises, toetades säästliku arengu põhimõtteid. Arutleme, kuidas planeerimisprotsessides võtta arvesse CO₂ jalajälje vähendamist ning kuidas kasutada tõhusalt ehitusel üle jäävaid ning lammutusel tekkivaid materjale. Esitletakse praktilisi näiteid projektidest, kus on edukalt rakendatud säästlikke lahendusi, ning käsitletakse väljakutseid ja võimalusi, kuidas viia ringmajandus laiemalt Eesti linnade ja kogukondade arengusse. Sessioon pakub inspiratsiooni ja praktilisi teadmisi, kuidas planeerijad, arhitektid ja arendajad saavad ehitusmaterjalide raiskamise vähendamisse panustada.

Vestlusringi juhib Maarja Tüür (Zerobuild.me, Eesti Maastikuarhitektide Liit)


15.00-15.30 Kohvipaus


15.30-17.00

Peasessioon: Kuidas planeerida nii, et kõik on rahul ja majandus kasvab? (VIDEO)

1. MaRu peadirektor Kati Tamtik „Ruumiline mõte ruumiliseks tegevuseks – kuhu liigub planeerimine?“

2. Aruteluring: Riigiarhitekt Tõnis Arjuse ette salvestatud videotervitus

Kohapealne arutelu: kuidas saavutada tasakaal ja ühiskondlik kokkulepe?

3. MKM-i planeeringute asekantsler Ivan Sergejev – konverentsi kokkuvõte „Peegeldused“

Konverentsi lõpetamine


Accept Cookies