Tartu Planeerimiskonverents

I päev 15. mai 2025

9.00-10.00         Registreerimine ja hommikukohv

10.00-11.30      Konverentsi avamine ja peasessioon

Peaesineja: Raivo Vare (transiidi- ja majandusekspert, ettevõtja)

Moderaator: Garri Raagmaa (Tartu Ülikool)

11.30-12.00      Kohvipaus

12.00-13.30      Paralleelsessioonid 1-3

Sessioon 1: Eluasemekriis – kas planeerimine ja eluasemepoliitikad aitavad? (ESPONi erisessioon)

Korraldajad: Ingmar Pastak (ESPONi Eesti kontaktpunkt, Tartu Ülikool), Anneli Kährik (Tartu Ülikool), Aet Ader (Eesti Arhitektide Liit)

Pealava

Eluaseme soetamise ja üürimise hinnad on viimastel aastakümnetel pea kogu Euroopas tõusnud kiiremini kui inimeste sissetulekud. On süvenemas eluasemekriis, kus üha rohkematel inimestel on raske soetada endale eluase ning toime tulla eluasemekulude maksmisega.

Eesti on Euroopas kõige suurema eluaseme- ja üürihinna tõusuga riik. Eluasemehindade tõus ja kaasaegse elamispinna kättesaadavus puudutab just suuremaid linnaregioone, kuid ka linnu ja valdu väljaspool kasvukeskuseid, kes on silmitsi väheneva rahvastiku, tühjeneva elamufondi ja kaasaegse pinna puudusega. Kuidas neid protsesse tasakaalustada ning turutõrkeid ületada? Millist eluasemepoliitikat riik vajab?

  • Ivo Jaanisoo (Kliimaministeerium) – Võimalused eluasemete kättesaadavust ja taskukohasust mõjutada riikliku kodupoliitika kaudu
  • Ingmar Pastak (Tartu Ülikool, ESPONi Eesti kontaktpunkt) – ESPONi üle-euroopaline eluasemete kättesaadavuse uuring (ESPON HOUSE4ALL)
  • Anneli Kährik (Tartu Ülikool) – Eluasemete taskukohasuse trendid Eestis
  • Mark Aleksander Fischer (EKA) – Taskukohane linn – arhitekti vaade
  • Ühine vestlusring: Ivo Jaanisoo (Kliimaministeerium), Garri Raagmaa (Tartu Ülikool), Anneli Kährik (Tartu Ülikool), Mark Aleksander Fischer (EKA) Kristi Grišakov (Tallinna Linnaplaneerimise Amet)
  • Vestlusringi juht Aet Ader (Eesti Arhitektide Liit)

Sessioon 2: Roheheaolu: kuidas rohekeskkond viib inimese heaoluni?

Korraldajad: EstWell Heaoluteaduste tippkeskus, TÜ geograafia osakond ja psühholoogia instituut, Tartu Linnavalitsus – Kadri Leetmaa (TÜ), Bianka Plüschke-Altof (TÜ), Kairi Kreegipuu (TÜ), Mirjam Võsaste (Tartu Linnavalitsus) ja Kertu Vuks (Tartu Linnavalitsus)

Hurda saal

Arutelud selle üle,kuidas ja kas rohelisem ja looduslikum linnaruum mõjutab elanike heaolu, on muutunud linnaplaneerimise üheks põhidiskussiooniks. Ka maakeskkonna planeerimises räägime inimeste jaoks tähenduslikest maastikest, näiteks kogukondade jaoks väärtuslikest metsaaladest. Ehkki planeerimisaruteludesse on normatiivne vaade rohetaristu kasulikkusest vaikimisi juba jõudnud, ei ole rohetaristuga seotud planeerimisaruteludes ülearu teadus- ja andmepõhisust. Milline peab ikkagi on see rohelus inimese elu- ja tegevuskeskkonnas, mis heaolu ja vaimset tervist toetab?

Teaduskirjanduses ei ole seni üksmeelt, kuidas täpselt rohetaristu inimeste heaolu ja vaimse tervisega seostub. Palju sõltub sellest, mida täpselt mõõdetakse: Kas suudetakse piisava detailsusega ära kirjeldada inimese tegevuskohti ümbritseva rohekeskkonna kvaliteet? Kas mõõdetakse objektiivselt seda, mis inimest ümbritseb või hoopis inimese subjektiivset arvamust oma keskkonnale? Kas eeldatakse, et rohekeskkond mõjutab vaikimisi kõikide inimeste heaolu ühetaoliselt või peituvad mõju nüansid näiteks isiksusejoontes? Kas eeldame, et ümbritsev rohelus mõjutab meid ainuüksi füüsilise olemasoluga või toob selle mõju esile inimese igapäevaste käikude, huvi ja igapäevatoimetuste tegelik seostumine ümbritsevaga? Sessioon toob kokku õppetunnid viimaste aastate roheteemade uurimisega tegelenud teadusprojektidest (EL Horisont ja LIFE programmide projektid: eMOTIONALCities, Tartu ROHEring ja GoGreenRoutes, WaterLANDs põhjal). Vaatame otsa andmetel põhinevatele roheheaolu mõõtmistele ning peegeldame Eesti linnade planeerimispraktikutega, kuidas planeerijad täna ja tulevikus soovivad roheheaolu suurendada.

  • Kairi Kreegipuu (Anto Aasa, Kadri Leetmaa, Jürgen Pikk, Katarina Kliit) (TÜ Psühholoogia Instituut, TÜ geograafia osakond, Heaoluteaduste tippkeskus EstWell) – Kuidas on seotud elukoha rohetaristu ja eluga rahuloluga, depressiooni- ja ärevusrisk ning vaimse tervise diagnoosid. Mida näitavad otsesed mõõtmised rohelise heaolu kohta Eestis?
  • Mirjam Võsaste (Tartu Linnavalitsus) – Tartu linna näide elurikkuse toetamisest koduaedades. Kuidas elurikkusega seostuv praktiline tegevus mõjutab heaolu?
  • Irma Remma (Tallinna Linnavalitsus), Helen Sooväli-Sepping (TLÜ) ,Bianka Plüschke-Altof (TLÜ, TÜ) – GoGreenRoutes projektis välja arendatud metoodika rohekeskkonna heaolumõjude suurendamiseks. Tallinna linna suurte kortermajapiirkondade näide.
  • Ühine vestlusring:  esinejad + 3 omavalitsuse esindajad (Narva, Pärnu, väikelinn)

Sessioon 3:   Doktorantide sessioon

Korraldaja ja moderaator: Margit Kõiv-Vainik (Tartu Ülikool)

Teatrisaal

.

  • Õnne Kask (Tallinna Ülikool) – Multimodaalne liikuvus äärelinnas: kas teadlikkuse suurendamine muudab harjumusi?
  • Triinu Rennu (Tartu Ülikool) – Avalikud huvid planeerimismenetluses
  • Kadri-Ann Kertsmik (Tallinna Tehnikaülikool) – Madala süsinikujalajäljega renoveerimislahendused Eestis

13.30-14.30 Lõuna

14.30-16.00  Paralleelsessioonid 4-6

Sessioon 4: Kelle ülesanne on hinnata, kui kaugele peaks üks karjäär eluhoonest jääma? – Asjakohaste mõjude hindamisest Harju maavarade teemaplaneeringus

Korraldajaja moderaator: Marion Mets (Skepast&Puhkim OÜ)

Pealava

Asjakohaste mõjude hindamine on planeerimises üha rohkem fookuses ning ka avalikustamisel ja kaasamisel küsitakse üha enam selle kohta, kuidas üks või teine planeering inimesi ja nende heaolu mõjutab. Ja kuigi üha enam tegeletakse asjakohaste mõjude hindamisega, ei ole kaugeltki kõikides mõjuvaldkondades välja kujunenud selget praktikat, kuidas seda teha. Ning olulisem veelgi – kuidas mõju hindamise tulemusi planeerimisprotsessis arvestada.

Praegu on käimas mitmeid planeeringuid, kus ruumilahenduseni jõutakse muu hulgas ka sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisele tuginedes. Ühiskondliku kokkuleppe leidmise poolest on üks keerulisemaid olnud Harju maavarade teemaplaneering, kus vastuseis kaevandamisele on kohalike seas suur ning kompromissikohti on kogukondadega raske leida. Samas on materjali vaja ja tuleb leida uued asukohad, kuhu tegevusi suunata. Selleks, et otsustada, millistesse asukohtadesse peaks kaevandamistegevust suunama ning millised alad peaksid olema prioriteetsemad, kasutati mitmeid sotsiaalmajanduslikke kriteeriumeid, mida hinnati nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. Mõju hindamise aruanne ja eskiislahendus ei ole veel avalikustatud (seda tehakse 2025 kevadel), kuid praegu toimunud avalike kaasamisaruteludele tuginedes võib arvata, et mõju hindamine suunas lahenduseni, kus on suurem võimalus ühiskondlik kokkulepe kaevandamiseks saavutada. Tundub, et selles protsessis andis asjakohaste mõjude hindamine lahenduse kujundamisel olulise suuna.

  • Marion Mets (Skepast&Puhkim OÜ) – Ülevaade mõju hindamisest Harju maavarade teemaplaneeringus
  • Riigi esindajad:

Agnes Lihtsa (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) – Protsessi ja menetluse vaade: mis on sellise menetluse raskused, millele on oluline tähelepanu pöörata, kuidas peaks mõju hindamine menetlusse haakuma. 

Harri Kuivkaev (Kliimaministeerium) – Sisu vaade: maavarade planeerimise olulisus, miks on vaja ehitusmaavarade kasutamist planeerida, miks on see ühiskonnale oluline, kas mõju hindamine aitab leida head lahendust.

  • Tiia Välk (Jõelähtme kohalik kogukond) – Kohaliku kogukonna vaade: 
    • mis on kohaliku kogukonna vaade senisele protsessile, mis on läinud hästi ja mis halvasti, mis on põhilised murekohad 
    • kas mõju hindamine võiks anda senisest enam vastuseid nendele muredele, kas kohalikule kogukonnale on antud piisavalt infot
    • kas kohalikku kogukonda on piisavalt kaasatud, kas on tunne, et kohaliku kogukonna muresid kuulatakse
  • Triin Koorits (Skepast&Puhkim) – Planeerija vaade:
    • Kuidas protsessis erinevaid huvisid tasakaalustada, kas mõju hindamine aitab seda teha, mis on olnud seni peamised edusammud ja raskused
    • Ühine vestlusring: esinejad – kuidas peaks ehitusmaavarade kaevandamist planeerima ning kas ja millise sisendi võiks sellesse anda asjakohaste mõjude hindamine.

Sessioon 5: Tänavaruumi giid: teel kvaliteetse avaliku ruumi poole

Korraldaja ja moderaator: Regina Viljasaar-Frenzel (Kliimaministeerium)

Hurda saal

Tutvustame valmiva tänavaruumi giidi põhjal, millised on ootused kaasaegsele, kvaliteetsele linnaruumile ning kuidas sinna jõuda, eriti arvestades, et piiratud on nii rahalised ressursid kui see, milleks tihti pika aja jooksul kujunenud asulate teedel-tänavatel üldse ruumi on. Giid on Kliimaministeeriumi tellimusel valmiv juhendmaterjal, mis annab esmajoones praktikutele soovitused tänavate planeerimiseks, projekteerimiseks, ehituseks ja halduseks. Sessioonil avame sinna koondatud teadmisi kolme vaatenurga alt.

  • Lühivideo: “Kus on noorte koht linnaruumis?” Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi Roheliste ringi ja Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi meediaringi noored
  • Tuul Sepp ja Karin Bachmann – Ökoloog ja maastikuarhitekt giidist ehk „Tiiu, Tõnu, Tuks ja tänav“
  • Raul Vibo – “Liikuvus ja tänav” ehk teedeinsener giidist
  • Toomas Paaver ja Jaak-Adam Looveer – “Tänav on ühine ruum” ehk arhitektid giidist
  • Ühine vestlusring: esinejad

Vestlusringi juhib: Regina Viljasaar-Frenzel (Kliimaministeerium)

Sessioon 6: Visualiseerida või mitte visualiseerida – see on planeeringu küsimus

Korraldaja: Taavi Pipar (Keskkonnaagentuur)

Teatrisaal

Sessioon keskendub digitaalsete visualiseerimislahenduste rollile planeerimisprotsesside läbipaistvuse ja tõhususe suurendamisel. Arutelu eesmärk on mõtestada, kuidas kaasaegsed digitaalsed tööriistad aitavad muuta ruumiliste ideede esitamise arusaadavamaks ning toetavad kvaliteetsemate ja informeeritumate otsuste tegemist tänapäeva planeerimiskeskkonnas.

  • Kristiina Kupper (FinEst Targa Linna Tippkeskus, TalTech) – Küsimust ei ole – loodus ka digimaailma!
  • Sulev Õitspuu (Maa- ja Ruumiamet) – Mitte ainult andmetest
  • Silver Sternfeldt (Keskkonnapsühholoogia uuringud OÜ) – Inimkesksus, tõenduspõhisus ja kaasamine

16.00-16.30 Kohvipaus

16.30-18.00 Paralleelsessioonid (7-9)

Sessioon 7: Kuidas luua kvaliteetset ruumi ja elukeskkonda?

Korraldaja: Kaja Pae (Kliimaministeerium)

Pealava

Mitmetes strateegilistes dokumentides on mainitud kvaliteetset ruumi ja elukeskkonda kui eesmärki. Kuidas aga saaksime kvaliteetset elukeskkonda täpsemalt mõista ja kavandada, millistest komponentidest see koosneb? Davosi ruumikvaliteedi hindamissüsteem sisaldab kaheksat elementi. Selle kohaselt peaks loodav ruum olema keskkonnasäästlik, funktsionaalne, majanduslikku väärtust lisav, kaasavalt loodud, mitmekesisust soodustav, kohatunnetust ja konteksti arvestav ning esteetiline. Neist nelja viimast ehk nö pehmet kriteeriumit on peetud subjektiivseks ja keeruliseks rakendada, mistõttu kipuvad need strateegiadokumentides jääma deklaratiivseks ja nende arvestamine erinevates ruumiotsustes võib tunduda keerukas. Ometi muudavad just need pehmed väärtused keskkonna elamisväärseks ja tähendusrikkaks. Sessioonis arutleme kvaliteetse ruumi kriteeriumite hindamise, rakendamise ja mõju üle. Vaatleme erinevate osapoolte rolle kvaliteetse ruumi loomisel ning kuidas saab riik hea ruumi loomisele õla alla panna. Muuhulgas tutvustame lühidalt, kuidas kvaliteetse ruumi kriteeriumid on leidnud koha ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ja kliimaseaduses ja arutleme, kuidas saavutada ühiselt praktika vastav muutumine.

  • Sessioonijuhi sissejuhatus – Mis on kvaliteetse ruumi kriteeriumid ja mida teeb riik nende rakendamiseks?
  • Kaja Pae (Kliimaministeerium) – Kas kvaliteetse ruumi kriteeriumite rakendamine on majanduslikult kasulik või mitte?
  • Silver Sternfeldt (Keskkonnapsühholoogia uuringud OÜ) – Kuidas aitab keskkonnapsühholoogia ruumiloome pehmeid väärtusi hinnata ja muuta ühiselt mõistetavaks?
  • Kaidi Tamm (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus) – Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakast
  • Johanna Jõekalda (Kultuuriministeerium) – Kaks näidet kvaliteetse ruumi kriteeriumite rakendamisest: Ukraina peremajade ehitamine ja Davosi rahvusvahelise rühma soovitused eluasemete kättesaadavuse parandamiseks
  • Ühine vestlusring: esinejad – keskendume valitud probleemteemade näitel kvaliteetse ruumi kriteeriumite rakendamisele.

Sessioon 8: Ruumiline planeerimine 30 – lugusid planeerimisest

Korraldaja: Anni Konsap (Eesti Planeerijate Ühing, Skepast & Puhkim OÜ)

Hurda saal

Tänapäevane ruumiline planeerimine sündis Eestis 30 aastat tagasi planeerimis- ja ehitusseaduse sünniga. 2025. aastal täitub ka 10 aastat “uue” planeerimisseaduse jõustumisest. Esimest korda Eestis on 2025. aastast ruumilisel planeerimisel oma asekantsler. 2025. aasta alguses hakkas tööle esmakordselt ruumiteemadega tegelev Maa- ja Ruumiamet. Kogu selle perioodi vältel on ruumilises planeerimises toimunud erinevaid sündmusi, mis on mõjutanud seda, kuidas täna planeerime. Näiteks 2017. aastal algatati esimene riigi eriplaneering, mille koostamine aasta hiljem lõpetati. Samal aastal ühinesid omavalitsused, kes said kohustuse koostada uued üldplaneeringud. 2018. aastal likvideeriti maavalitsused. 2016. aastal kehtestati esimene mereala planeering – Hiiu mereala planeering. Vahepealsel ajal on tehtud arvukaid kohtuotsuseid, toimunud tähelepanuväärseid arutelusid ja diskussioone, vahetunud ministrid, ministeeriumid. Kokkuvõtvalt räägime lugusid planeerimisest ja arutleme selle üle, kuhu on viimase 30 aasta praktika meid toonud ja kuidas on toimunu mõjutanud seda, kuidas planeerime täna ning millist väärtust selles näeme.

Sessioon on kombinatsioon video- ja helilugudest ning kohapeal osalevate mõtlejate diskussioonist. Video- ja helilood on planeerimispraktikute (planeerijad, arhitektid, arendajad, ametnikud,kogukondade esindajad, kolmanda sektori esindajad) meenutused nende jaoks olulistest sündmustest planeerimisest kuni tänaseni. Nende lugude põhjal valime 5-6 tähtsündmust, mille ümber kujundame kohapealse diskussiooni ning arutame, mida on need sündmused tänasesse planeerimisse kaasa toonud. Võimalusel kasutame ka arhiivimaterjale – nt uudised, raadiolood jmt. Diskussioonipaneeli käigus otsime peamiselt vastust küsimusele, kuidas on see kõik kujundanud tänast ruumilist planeerimist. Diskussioonipaneeli ajal antakse küsimusteks ja kommentaarideks jooksvalt sõna ka publikule. Sessiooni lõpuks oleme loonud ruumilise planeerimise ajajoone.

  • Videosalvestus – erinevad ruumilise planeerimise valdkonna spetsialistid avavad oma mõtteid ruumilise planeerimise teemal, räägivad oma lugusid.
  • Ühine vestlusring

Sessioon 9: Mitteformaalsus ja ühine ruum kogukondade säilenõtkuses: isetekkelisus või planeerimine

Korraldajad: Tarmo Pikner, Kadri Kasemets (Tallinna Ülikool)

Teatrisaal

Sessioon tõukub Kultuuriministeeriumi poolt 2024. aastal rahastatud projekti Säilenõtkus kultuuriteenuste ja kogukondlike praktikate tulemustest, mis võttis vaatlusealla kahanevate maapiirkondade teenuste, vabaühenduste ja kogukondade probleemid seoses maapiirkondade kahanemisega. Antud sessioonis mõistame säilenõtkust kogukonnatasandi võimekusena tulla toime majanduslike, ühiskondlike, kultuuriliste väljakutsetega. Kõrgendatud tähelepanu all on
vabatahtlikkuse  ja mitteformaalsuse erinevad arusaamad mitmetasandilise säilenõtkuse protsessides,
ühendades nii kogukondlike praktikaid, omavalitsuse ootusi, regionaalse tasandi planeerimist kui ka riiklikuid strateegilisi visioone. Nende protsesside
isetekkelisus ja planeerimise võimalused vajavad 
enam tähelepanu. Selles sessioonis avatakse ruraalne säilenõtkusega
seotud mõisteid ja praktikaid, mis moel või teisel seovad mikro-tasandi kogukonnad regionaalse tasandi mõtestamisega. 

Ettekannete ja arutelude kaudu toome esile kogukonnapraktikate, säilenõtkuse ja ühise jagatud ruumi seosed, mis mh on
aktuaalsed Üleriigilise planeeringu kontekstis.

  • Ivika Nõgel (Vidrike külavanem) – Mis teeb külakogukonna rasketel aegadel vastupidavaks?
  • Kairi Tilga (Eesti Koostöö Kogu) – Kohalike (ankur)asutuste äratamine avab paikade potentsiaali ka keskustest kaugemal
  • Kalmer Puusepp (Võru vallavanem) – Võru vald muutuste tuules – kultuur 
  • Kadri Kasemets (Tallinna Ülikool) –  “Kolmandatest ruumidest” ja kodanikuvastutusest maapiirkondade muutustes 
  • Ühine vestlusring: esinejad

18.15-19.30 Ekskursioonid

19.30-00.00  Õhtune üritus ERMis

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies