Tartu Planeerimiskonverents

Kava 2024

Konverentsi kava ja ettekanded

I päev, 14. märts 2024

8.15-9.00      Registreerimine ja hommikukohv

9.00-10.30 Paralleelsessioonid 1-3

Sessioon 1: Kui mitme minuti linn? Asumipõhiste planeerimiskontseptsioonide tänapäev. Korraldajad: Helen Sooväli-Sepping (TalTech), Age Poom (TÜ)

Ruumis: Sweden

15-minuti linna kontseptsiooni plahvatuslik levik Euroopa linnades ja teadusringkondades nõuab teema süvenenumat käsitlust ka Eesti ruumiplaneerimise kontekstis. Tänapäevased 15-minuti linna kontseptsiooni rakendused tõukuvad vajadusest vähendada linnades liikumisega seotud keskkonnajalajälge ning luues inimmõõtmelisemat linnaruumi, tuues igapäevategevused võimalikult kodu lähedale. Vähem on pööratud tähelepanu spetsiifiliste ühiskonnaelu valdkondade mõtestamisele 15-minuti linna kontseptsiooni kaudu nagu elanikkonna kaitse vajadus ja selle ajaline dünaamika või kontseptsiooni laiematele sotsiaalruumilistele mõjudele. Sessioonis avatakse asumipõhiste planeerimiskontseptsioonide ajalugu, potentsiaali ja kitsaskohti nii planeerimise kui ruumikasutaja perspektiivist. Laiemas vaates asetuvad need arutelud asumipõhise linnaplaneerimise raamistikku, mille pakkus esmakordselt süsteemsemalt välja Clarence Perry (1929).

  • Tiit Tammaru (TÜ) – Asumipõhistest planeerimiskontseptsioonidest läbi aja
  • Martin Haamer (TÜ) – 15-minuti linna praktilisi lähenemisi Euroopas ruumianalüüsi perspektiivis
  • Kristjan Kostabi (Tartu Linnavalitsus) – Varjumiskohtade asukoha valik linnaruumis Tartu linna näitel
  • Ühine vestlusring: esinejad + Kristi Grišakov (Tallinna Linnaplaneerimise Amet). Vestlusringi juhib Helen Sooväli-Sepping (Taltech) 

Sessioon 2: Vesi linnas: probleem või lahendus? Korraldaja ja moderaator: Margit Kõiv-Vainik (TÜ)

Ruumis: Finland

Veekogud on loodusmaastike lahutamatud osad, liigirikkuse tulipunktid ja elupaikade ühendajad. Linnades on vesi aga tihtipeale muust maastikust eraldatud ning veekogud ökoloogiliselt vaesunud ning tihti eutrofeerunud, kaotades nii oma potentsiaali elupaikadena ja kliimamuutuste leevendajatena. Kliimamuutus on aga toonud kaasa ekstreemsete ilmastikuolude sagenemise – rohkem intensiivseid ja ennustamatuid paduvihmasid ning üleujutusi linnas. Meie sessioonis esitame vett linnaruumis just lahendusena. Looduspõhised lahendused  (sini-rohetaristud ehk säästvad sademeveelahendused, sini-rohealad ja rohevõrgustik) leevendavad kliimamuutuste mõju, tagavad loomuliku veeringe toimumise, puhtama veekeskkonna, toetavad kohalikke liike ja inimeste tervist. Selleks, et vesi saaks olla loomulik linnaruumi osa, on sellega aga vaja arvestada juba planeerimise tasandil. Luues eeldused looduspõhisteks lahendusteks juba alates üldplaneeringust, tagame  säästva sademeveekäitluse, elurikkama linnalooduse ja ka kvaliteetsema elukeskkonna. Meie sessiooni eesmärk on julgustada osalejaid looduspõhiseid lahendusi Eestis laiemalt planeerima ja kasutusele võtma.

  • Sissejuhatav video: Vesi linnas: probleem või lahendus? Mida arvavad kohalikud ja kuidas planeerida head linnaruumi?
  • Jürgen Karvak (TÜ) – Kuidas seista sini-rohealade tõhususe ja sidususe eest? Kodanikualgatusest planeeringuid toetavate riigihangeteni
  • Gen Mandre (maastikuarhitekt) – Looduspõhiste sademeveelahenduste kontseptsioon, tervikpilt edukaks planeerimiseks
  • Teele Nigola (Kobras OÜ) – Looduspõhiste lahendustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel, esmased teadmised ja tööriistad
  • Ühine vestlusring: Vesi linnas: kuidas looduspõhiseid lahendusi linnaruumi planeerida? Tuul Sepp (TÜ), Toomas Kapp (Tartu Veevärk), Teele Nigola (Kobras OÜ), Gen Mandre (4people OÜ), Taavi Valgmäe (Viimsi Vallavalitsus) 

Sessioon 3:   Üleeuroopalistes linnaalgatustes osalemine – milline on EL võrgustik-projektides lipulaevaks olemise panus kohaliku tasandi planeerimisse? Korraldajad: Kadri Leetmaa ja Anneli Kährik (Tartu Ülikool), Aado Altmets (Tallinna Strateegiakeskus), Priidu Ristkok (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)

Ruumis: Latvia

EL tasandi linnaalgatustest on enim üle Euroopa kanda kinnitanud URBACT ning EUI (European Urban Initiative, varasem Urban Innovative Actions – UIA), mille vastu on alates 2014. aastast olnud kasvav huvi ka Eesti omavalitsustel. Mitmed aktiivsed Eesti omavalitsused ja omavalitsuste liidud on osalenud URBACT üleeuroopalistes linnade tegevuste planeerimise võrgustikes (Action Planning Networks) ning teistes linnaalgatustes, näiteks ülekandevõrgustikes (Transfer Networks). Sellest aastast on Tallinnas käivitunud ka UIA rahastuse saanud piirkondlik arendusprojekt, millest tõotab kujuneda EL tasandi innovatsiooni ja lõimumise lipulaevaprojekt eeskujuks teistele linnadele. EL võrgustikes osalemise mõte seisneb linnade vahelise kogemuste ja teadmiste vahetuses, et ühes kohas järeleproovitud väärtuslikke kogemusi edukalt ka mujal rakendada, samuti toetatakse programmidest poliitikakujundajate ja praktikute oskuste ja võimekuse arendamist ning uudsete lahenduste, lõimunud ja kaasavate linnapoliitikate rakendamist linnades. Kui EUI on suunatud pigem suurematele linnadele, siis URBACT-s käsitletakse linnu pigem kohaliku omavalitsuse üksuse tähenduses.
Kuidas aitab EL võrgustikes ja linnaalgatustes osalemine Eesti linnu ja maa-omavalitsusi paremini planeerida? Milline on Eesti omavalitsuste võimekus olla Euroopa tasandil eeskujuks ja inspiratsiooniks teistele linnadele, või on meil pigem õppida teistelt? Sessioonis jagatakse kogemusi Tallinna, Tartu valla ja Võrumaa omavalitsuste näitel. Näited on eelkõige URBACT ja EUI programmides osalemise kesksed, kuid ilmestavad ka Interreg-i ja teistes koostööprogrammides osalemise väärtust laiemalt.

  • Priidu Ristkok (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) – Ministeeriumi ja Tallinna vaade: Miks on Eesti kohalikel omavalitsustel vaja EL tasandi võrgustamist, mis see meie linnadele tagasi toob?
  • Kadri Leetmaa ja Anneli Kährik (TÜ)  – URBACT programmi ja Euroopa Linnaalgatuse (EUI) tegevused 2024. aastal
  • Triin Sakermaa(Tallinna Strateegiakeskus) – Kestliku arengu eesmärkide põimimine linnade arengudokumentidesse (URBACT võrgustikus osalemise näitel)
  • Markus Toompere  (Tallinna Strateegiakeskus) – SOFTacademy – koostöömudel modernistliku linnaosa üleminekul hubaseks elukeskkonnaks (Euroopa Linnaalgatuse innovatsiooniprojekt Tallinnas)
  • Kristina Reinsalu(E-riigi Akadeemia) – Kohaliku tasandi osalusdemokraatia arendamisest URBACT võrgustikus Tartu valla näitel
  • Ühine vestlusring: esinejad + Aado Altmets (Tallinna Strateegiakeskus)

10.30-11.00  Kohvipaus

11.00-11.20 Konverentsi avamine, Raimond Tamm – Tartu abilinnapea, Kadri Leetmaa – TÜ geograafia osakonna juhataja. Kaido Koppel – Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse esimees

11.20-12.30 Peasessioon

Ruumis: Sweden+Finland

Katri Raik (TÜ) – Julgelt julgeoleku eest

Modereerib Toomas Tammis (EKA)

12.30-13.30 Lõuna

13.30-15.00  Paralleelsessioonid 4-6

Sessioon 4: Taastuvenergia võidujooks: kiirendatud protsessid ja kohalike kogukondade kaasamine. Korraldajad: Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ ja Sunly AS

Ruumis: Sweden

Taastuvenergia kiirendamine on kuum teema juba viimased paar aastat. Lahendusi pole siiani!
Planeerimine ja sellega kaasnev keskkonnamõjude (strateegiline) hindamine on oluline osa taastuvenergia arendusprojektidest, mille läbiviimise pikkus on saanud suurt kriitikat. Räägitakse vajadusest kiirendada protsessi,  lihtsustada menetlusi, leida eelisarendusalasid…. Selleks on hoogsalt muudetud õigusakte ning korraldatud lugematult ümarlaudu. Mitmed muudatused on tekitanud aga pigem juurde segadust ja kiirendamise asemel protsesse aeglustanud. Kohati on loodud rakendumatuid seadusemuudatusi. Nüüd on laual äsja jõustunud taastuvenergia direktiivi ülevõtmine meie seadusloomesse ning taas algatatud uus ports õigusaktide kiirete muudatuste sisseviimise algatust, uued n-ö „kiirendatud“ protsessid. Järjest enam tekib mulje, et teada on, et tuleb joosta ja natuke ka suund kuhu joosta, kuid puudu on arusaam, mis teed pidi jooksma peaks. Selle tee leidmine on jäänud suuresti kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja konsultantide õlule.   
Seejuures ei tohiks unustada, kuidas selles olukorras tunnevad end inimesed, kelle kodu lähedale tuuleparke planeeritakse. Kuidas saaksid kohalikud kogukonnad kaasa rääkida ja tunda, et rohepööre toob kasu ka nende õuele. Arutame paneelis, kas lühendatud ja lihtsustatud protsess võib hoopis aidata YIMBY (yes in my background) mõtteviisi tulekule, kus julged kogukonnad võrdse partnerina on laua taga suuri otsuseid langetamas.

Moderaator: Riin Kutsar (KeMÜ, Roheplaan OÜ)

  • Lāsma Līvzeniece (Läti Tuuleenergia Assotsiatsioon) – Wind energy in Latvia (veebis, inglise keeles)
  • Sander Lõuk (Sunly AS) – Tuulepargid koos kogukondadega planeeringust teostuseni
  • Ühine vestlusring: Piret Toonpere (KeMÜ, Lemma OÜ), Sander Lõuk (Sunly AS), Marite Paat (Kobras OÜ), Märt Öövel (Keskkonnaamet), Sille Uusna-Rannap (Kliimaministeerium), Heddy Klasen (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)

Sessioon 5: Julged otsused planeerimises. Korraldajad: Liisi Ventsel ja Pille Metspalu (Eesti Planeerijate Ühing ja Hendrikson DGE)

Ruumis: Finland

Planeerijad nii erasektoris kui ka omavalitsustes põrkuvad huvide tasakaalustamise ja avalikkuse kaasamise printsiipe arvestades pidevalt vastandlike soovide ja vajadustega. Ühel hetkel on vaja teha planeeringulahendust mõjutav otsus. Mõni otsus tuleb kergelt, mõni pakub aga teravamaid väljakutseid.
Millised on olukorrad, kus planeerija tunneb, et tuleb julgus kokku võtta? Milline on julge otsus planeerimisel? Mida on vaja, et jääda kindlaks kokkulepitud arengusuundumustele või planeerida midagi uut vastanduvast survest hoolimata? Kas iga julge otsus on hea otsus? Või pole planeerijatel julgusega midagi pistmist, sest see on planeerijate igapäevatöö?
Sessioonil arutleme julgete planeerimisotsuste teemal ning loodame leida vastused püstitatud küsimustele. Püüame sõnastada soovitusi mõistlike julgete otsuste suunamiseks. Samuti toome välja positiivseid näiteid, mis aitaksid kaasa julgemate otsuste langetamisele. Sessioonil keskendume kohaliku tasandi planeeringutele.
Sessioonil võtavad sõna Eesti Planeerijate Ühingu liikmed ja ühingu sõbrad.

Moderaatorid: Liisi Ventsel (EPÜ)  ja Age Poom (TÜ)

  • Indrek Ranniku (Tartu Linnavalitsus ja EPÜ) – Otsused SÜKU planeerimiseks
  • Lenna Hingla (Valga Vallavalitsus) – Väikelinna läbielamised ja julged otsused
  • Liisi Ventsel (Hendrikson DGE ja EPÜ) – Planeerimiskonsultandi julged otsused
  • Ühine vestlusring: Indrek Ranniku, Lenna Hingla, Pille Metspalu, Mart Hiob (Tartu linnavolikogu liige), Merje Muiso (Viimsi Vallavalitsus). Vestlusringi juhib Age Poom (TÜ)

Sessioon 6 ESPONi erisessioon: Kuidas on tänane julgeolekuolukord muutnud Eesti piiriregioone? Korraldajad: Garri Raagmaa ja Ingmar Pastak (TÜ), Eedi Sepp (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)

Ruumis: Latvia

Muutunud julgeolekuolukord sunnib piiriregioonidele enam mõtlema. Idasuunalise kaubanduse vähenemine, tarneahelate ja turistidevoo katkemine, majanduskriis ja kõrge inflatsioon laiemalt on sealset majanduslikku olukorda veelgi halvendanud. Euroopa välispiiri kindlustamine ei tähenda ainult piirirajatiste rajamist ja kaitsevõime kasvamist, vaid ka piiriregioonide majanduse, elanikkonna heaolu ja lõimumise arendamist. Mida võiks Eesti üleriigilises strateegilises ja ruumilises planeerimises teha teisiti, et piirialade võimekust kasvatada? Millisel haldustasandil oleks seda teha kõige efektiivsem? Kas ja milline juhtimine peab toimuma Tallinnas, Tartus, Võrus, Narvas, Toilas või Värskas?

Sessioon annab esmalt ülevaate Eesti idapiiriregioonide murekohtadest ja muutunud arenguvõimalustest. Tuginedes ESPONi pikaajalisele kogemusele piirialade ja piiriüleste ruumiliste seoste uurimisel, otsime vastust küsimustele: Kuidas tagada majanduslanguse oludes üleriigilist ruumilist tasakaalu? Milline on uuenenud rändetrendide ja majandusmuutuse mõju piiriregioonides? Milline on piiriregioonide keskuste roll täna ja milline see võiks olla? Millised on ja millise rolli peaks andma funktsionaalsetele (linna)regioonidele? Mil moel saab piirialade keskusi tugevdada?

Moderaator: Garri Raagmaa (TÜ)

  • Ingmar Pastak (TÜ) – Ülevaade ESPONi uuringutest ja sissejuhatus teemasse
  • Erik Gløersen (Spatial Foresight GmbH, ESPON Nostageo) – Keskus-tagamaa mõtlemiselt toimeregioonide põhisele planeerimisele (veebis, inglise keeles)
  • Ühine vestlusring: Hardi Murula (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit), Eedi Sepp (ESPONi Seirekomitee, Regionaal- ja põllumajandusministeerium), Veiko Sepp (TÜ RAKE), Tiit Toots (Võrumaa Omavalitsuste Liit), Britt Vahter (Rõuge Vallavalitsus)

15.00-15.30  Kohvipaus

15.30-17.00 Paralleelsessioonid (7-9)

Sessioon 7: Massehitatud elamualade (paneelelamurajoonide) renoveerimine kui võimalik tööriist segregatsiooni tõkestamisel ja ühiskonna sidumisel. Korraldajad: Eesti Kunstiakadeemia ja BuildEST (Kliimaministeerium)

Ruumis: Sweden

Eesti ühiskonnas üha enam esile tõusval sissetulekute, hariduse, keele ja kultuuripõhisel segregeerumisel on kindlasti mõju ka meie elukeskkonnale. Üks ohustatumaid alasid on selles osas palneelelamurajoonid. Sotsiaalse sidususe nõrgenemine ühiskonnas ning getostunud elurajoonid on lisaks osa ühiskonna marginaliseerumisele oluliseks ohuks ka ühiskonna sisemisele julgeolekule. Uurime, kuidas võiks seda leevendada eesootav renoveerimiste laine. Vaatame, kas ja mil moel oleks seda protsessi võimalik mõjutada läbi laiemalt kavandatud renoveerimise, kus lisaks ühe hoone energiatõhusamaks muutmisele saaks tõstetud ka laiema naabruskonna või asumi elukvaliteeti nii hoonete vahetus ümbruses kui neid siduvas avalikus ruumis laiemalt.
Kogu Euroopa, ja Eesti sealhulgas tegeleb aktiivselt oma elamute uuendamisega. 1970.ndate masselamuehitus on jõudnud oma projekteeritud eluea lõpule ja vajab mahukaid parendusi. Väga oluline, et kohalik omavalitsus aitaks siin kaasa. Tööriistad selleks on kohalikel omavalitsusel olemas nii planeeringute kui arengukavade koostamisena kui kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS) ette antud „elamumajanduse korraldamise“ ülesandena.

Moderaator: Toomas Tammis (EKA)

  • Tiit Tammaru (TÜ) – Segregatsioon Eesti linnades
  • Lauri Lihtmaa (TalTech, BuildEst) – Ehitatud keskkonna metamorfoos: renoveerimismaratoni võimalused ja väljakutsed  
  • Andres Ojari (EKA, BuildEst) – Suuremahulise renoveerimise näiteid mujalt maailmast
  • Sille Pihlak (EKA, PAKK) –  mahuline renoveerimine ja naabruskonna põhine rekonstrueerimine
  • Ühine vestlusring: esinejad + Markus Toompere (Soft Academy, Tallinna linn) ja Murel Truu (TalTech, BuildEst)

Sessioon 8: Muutustega kohanev (pea)linn. Uued julged planeerimispraktikad. Korraldaja ja moderaator: Kaidi Põldoja (Tallinna Strateegiakeskus)

Ruumis: Finland

Elame ajal, mil ootamatused on ootuspärasemad kui stabiilsus ning edukuse võtmeteguriks kohanemisvõime. Kuidas võiks muutustega agiilsemalt toime tulla ruumiline komplekssüsteem, nagu seda on suur linn? Kuidas peaks kohanema ka ruumiline planeerimine kui distsipliin? 

Suur arendussurve, menetlusele keskenduv planeerimisraamistik, otsustusprotsesside keerukus ja paralleelprotsesside paljusus on loonud fooni, kus suurte linnade ruumilise planeerimise kursimuutused on vaevalised. Kas meil on julgust mõelda uutele lähenemistele, mis pakuksid linnade planeerimisel senisest rohkem paindlikust ja võimalusi? 

Sessioonil tutvustame pealinna kaht uut ruumipraktikat kui  algatust ruumilisi tervikpilte senisest agiilsemalt luua, eri stsenaariume läbi töötada ja ruumi-kiirabi pakkuda. Ettekandmisele tulevad ka 2 kogemuslugu, kus linna arhitektile pakub dialoogi väline ekspert. Järgneb avatud paneelarutelu.

  • Kaidi Põldoja – Sissejuhatus sessiooni
  • Paco-Ernest Ulman  (Tallinna Strateegiakeskus) ja Indrek Allmann (Pluss Arhitektid OÜ) – Ruumiline visioon kui paindlik kokkulepe
  • Ann Kristiin Entson (Tallinna Strateegiakeskus) ja Kaidi Tamm (SEI Tallinn) – Taktikalised ruumisekkumised kui ruumi-kiirabi.
  • Ühine vestlusring: Kas keerukad olud vajavad uusi julgeid planeerimispraktikaid? Esinejad + Toomas Paaver (Arhitektide Liit) + Madle Lippus (Tallinna abilinnapea)

Sessioon 9: Nutika planeerimise võimalused ja väljakutsed Eestis: Uued lähenemisviisid. Korraldajad: Kadri Leetmaa, Bianka Plüschke-Altof ja Ingmar Pastak (TÜ)

Ruumis: Latvia

Sessioon keskendub nutika planeerimise võimalustele ja väljakutsetele Eestis. Kui siiani on targa linna agenda olnud peamiselt seotud suurlinna teemade ja tehnoloogiaga, siis selles sessioonis tahame jõuda vastusteni, kuidas suhestub „targastumine” laiemalt sotsiaal-ruumilise ebavõrdsusega? Millised on targastumise ja nutistumise suunad ja laiemad võimalused Eesti ühiskonnas ning iseäranis erinevates kohtades – nii suuremates linnades, väikelinnades kui ka maapiirkondades. Tutvustame sessioonis nutika planeerimise teemalisi uuringuid, uusi lähenemisviise planeerimises ja praktikute kogemusi. Arutame, milliseid tarku lahendusi erinevad Eesti kohad ja ühiskonnagrupid vajavad ja milliste võimaluste- ja välja-kutsetega arvestama peab.

  • „Tark maaelu“ projekti meeskond (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Taltech) –  Nutistumise vajadused ja mitte-vajadused maapiirkondade arengus: vajaduste kaardistamine neljas Eesti piirkonnas
  • Mihkel Solvak jt (Tartu Ülikool) – E-riigi teenuste omaksvõtmine ja arendamise võimalused
  • Kadri Kangro jt (Tallinna Ülikool) – Kogukond kui innovatsiooni vedur: Avalike teenuste (koos)loomine sotsiaalse kapitali ja sotsiaalse innovatsiooni abil
  • Ralf-Martin Soe jt (Taltech) – Vastutustundlik innovatsioon nutika mobiilsuse näitel Eesti maakohtades
  • Mari Kirss jt (Tartu Ülikool) – Targa innovatsiooni maakohtades nähtavusele toomine innovatsioonibiograafia meetodi abil: näited Paidest ja Hiiumaalt

17.30-19.00 Ekskursioonid

19.30-00.00  Õhtusöök Tartu Turuhoones (Vabaduse pst 1)

II päev, 15. märts 2024

8.30-9.00      Hommikukohv

9.00-10.30 Paralleelsessioonid (10-12)

Sessioon 10: Julge regionaalpoliitika ruumilise arengu alusena. Korraldaja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ruumis: Sweden

1. juulist 2023 alustas tööd Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, mille üheks eesmärgiks on regionaalpoliitika terviklik juhtimine. Sama aasta alguses algatati ka uus üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamine, mille peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas ja et kõikjal Eestis oleksid kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond.
Kuidas sinna jõuda? Trendid näitavad tugevat linnastumist ja regionaalse ebavõrduse süvenemist. See toimub piirkondlikult ebaühtlaselt, väiksemates piirkondades on tegemist tõsise väljakutsega.
Kas meil Eestis ühiskonnana on julgust üheskoos trendi ümber pöörata ja mida selleks on vaja? Kuidas teha koostööd?
Kas Eesti vajab ühtselt kokku lepitud arengu- ja planeeringuregioone või peaksid muutused toimuma igas valdkonnas omasoodu? Millised need regioonid siis on ja kes neid valitseb? Kas teha midagi või oodata, et keegi teine teeks ja ütleks?

Moderaator: Garri Raagmaa (TÜ)

  • Anna Semjonova  (ReM) – Üleriigiline planeering – kestliku asustusstruktuuri arengu suunaja?
  • Mart Uusjärv (ReM)  – Regionaalsete nõukogude ja arengulepete pilootprojektist
  • Priidu Ristkok (ReM)  – Millised vahendid suunavad regionaalarengut?
  • Ühine vestlusring: Esinejad + Ott Karulin (Riigikantselei), Veiko Sepp (TÜ)

Sessioon 11: Harjutusväljade planeeringute koostamise kogemusest eri tahkude alt. Korraldaja: Kadri Vaher ja Triin Koorits (Skepast&Puhkim OÜ)

Ruumis: Finland

Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu koostamine on kestnud pea 2 aastat ning selle aja jooksul on aset leidnud mitmeid avalikke ja vähemavalikke kohtumisi erinevate osapoolte vahel. 
Ühe peamise läbiva joonena on kogu planeeringu koostamise protsessis märgata riigikaitseliste ja kohalike elanike vajaduste vastandumist. Koostöö nende kahe peamise huvigrupi vahel on tihe, kuid see on kurnav ja ajamahukas mõlemale poolele. Ühtlasi on märgata, et kumbki osapool on rahulolematu ja kaotamas usku planeerimisse ning ühisosa leidmise asemel toimub pigem vastandumine ja üksteisest kaugenemine.
Arutelud on kohalike elanike poolt muutunud väga emotsionaalseks ning riik omakorda on reageerinud sellele endassetõmbumisena, kuna kõik, mida nad enda plaanide osas proovivad selgitada, kasutatakse varem või hiljem nende vastu ära.
Soodla harjutusvälja REPi puhul ei saa mööda vaadata ka KVKP REPi õppetundidest, mille koostamist Skepast&Puhkimis oleme samuti konsulteerinud, seega nägime vajadust mõlema planeeringu kogemust laiema avalikkusega jagada ning avada nende protsesside telgitaguseid. Planeerijatena on meie suurimaks väljakutseks nende kahe planeeringu puhul olnud hetked, kus oleme endilt küsinud, mis on harjutusväljade planeeringute koostamise mõte ning sellele järgnenud selgusehetked, kus planeeringu sisu end ilmutanud on.
Soovime kasutada planeerimiskonverentsi akadeemilist õhkkonda, kus neutraalsel pinnal kuulata ära erinevate osapoolte senine kogemus ja läbi selle luua mõistmist, kaasatundmist ning mõtestada sellise vastuolulise objekti tähendust planeerimisprotsessi kontektsis laiemalt.
Suure küsimusena tasub arutada, kas harjutusväljade kavandamisel või laiemalt võttes avalikes huvides riigi tellimusel kavandatavate objektide puhul on otstarbekas laiapõhjaline kaasamine ning klassikaline avaliku arutelu vorm. Praguses süsteemis nimetame elanike kaasamist avalikuks väljapanekuks ja avalikuks aruteluks, millest jääb mulje nagu planeeringu tellija on avatud kõikidele eraisiku ja kohaliku tasandi suunalt tulevatele ettepanekutele. Reaalsuses on tegu pigem ühesuunalise teavitamise ja informeerimisega, mille raames riik tutvustab enda poolt kavandatud objektiga seotud plaane ning kus ta testib oma nägemust kohalike elanike ja olude vaates. Samuti väljuvad paljud planeeringu raames tehtavad ettepanekud planeeringu tavapäraste ülesannete ringist või ei ole need seotud planeeringualas toimuvate tegevustega, seega ei pruugi nende käsitlemine planeeringus saavutada soovitud eesmärki.
Kas ehk oleks mõistlik avalikes huvides objektide kavandamise kaasamistegevusi ja planeeringulist protsessi uue nurga alt vaadata, et vältida valesid ootusi ning kaasamisväsimust?

Moderaatorid: Kadri Vaher ja Triin Koorits (Skepast&Puhkim OÜ)

  • Merle Hendrikson (Soodla Kaitseks MTÜ) – Kohalike elanike vaade Soodla riigi eriplaneeringu näitel
  • Priit Alekask (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) – Riigi senine kogemus ja vaade Soodla ning KVKP jt harjutusväljade kavandamisest
  • Riivo Noor (Anija Vallavalitsus) – Kohaliku omavalitsuse vaade
  • Ühine vestlusring: Esinejad + Heddy Klasen (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)

Sessioon 12: Inimeste paiknemine, liikuvus ja haavatavus hädaolukordades: uued analüüsivahendid kriisijuhtimise tõhustamiseks. Korraldaja ja moderaator: Siiri Silm (TÜ)

Ruumis: Latvia

Päästetööde planeerimiseks hädaolukordades on vaja informatsiooni abivajavate inimeste hulga ja paiknemise kohta. Abivajadust võivad tingida mitmed asjaolud – inimeste valmisolematus, võimetus konkreetse olukorraga kohaneda või ohualalt lahkuda, elutähtsate teenuste mittetoimimine (näiteks elektrikatkestused), kriisikommunikatsioon. Sealjuures peavad kriiside reguleerijad otsuseid vastu võtma piiratud infoväljas, kus võivad puududa nii andmed inimeste tegeliku paiknemise ja liikuvuse kohta, näiteks kui nad on oma registripõhisest elukohast eemal: tööl või maakodus.
Sessiooni eesmärkideks on 1) tutvustada uusi lähenemisi ja vahendeid mõistmaks inimeste haavatavuse, sh paiknemise ja liikumise aspekte ning 2) arutleda koos KOVi ja päästeala kriisijuhtimise spetsialistidega kui palju ja kuidas inimeste paiknemise ja liikuvuse infot kriisijuhtimises paremini kasutada.

  • Merilyn Viin (Võrumaa Arenduskeskus) –  KOVide roll kriisis haavatavate sotsiaalsete gruppide valmisoleku tagamisel
  • Evelin Uibokand (Tartu Linnavalitsus) – Ruumiandmete kasutamine kriisijuhtimises – probleemid ja väljakutsed
  • Kati Orru  (TÜ) – Ühiskondlik valmisolek ja kriisiolukordade juhtimine haavatavate gruppide analüüsi abil
  • Ago Tominga (Päästeamet, TÜ) – Mobiilpositsioneerimise andmete potentsiaal kriisiolukordade juhtimisel
  • Ühine vestlusring

10.30-11.00  Kohvipaus

11.00-12.30 Peasessioon

Ruumis: Sweden+Finland

Ühine vestlusring: “Kuidas planeerida julgeolekut”

Madis Kallas (regionaalminister), Margo Klaos (Päästeameti peadirektor), Indrek Sirp (Kaitseministeerium), Priit Laaniste (Siseministeerium)

Moderaator: Helen Sooväli-Sepping (TalTech)

12.30-13.30  Lõuna

13.30-15.00 Paralleelsessioonid 13-15

Sessioon 13: Eesti-Läti IV elektriühendus kui taastuvenergia eesmärkide ja energiajulgeoleku nurgakivi. Korraldaja: Rainer Paenurk (SA Saare Arenduskeskus)

Ruumis: Sweden

Riigi pikaajaline energiamajanduse plaan peab pidama silmas avatud elektrituru toimimise põhimõtteid, varustuskindluse tagamise vajadust, Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärke ning tehtavate otsuste kulukust tarbijatele. Pikaajaline planeerimine on aastaid kulgenud vaevaliselt ja hulk elektrisüsteemi arendamiseks vajalikke põhimõttelisi küsimusi vajab otsustamist. 

Viimastel aastatel Läänemerel toimunud arvatavad sabotaažiaktid merealuse taristu vastu on loonud Eesti energiamajandusele uusi väljakutseid. Kui haavatavad me oma side- ja energiaühendustes tegelikult oleme ning mida saaksime ära teha, et järgmine konteinerlaeva lohisev ankur ei lööks rivist välja riikidevahelised strateegilised ühendused? 

Samuti avame paneelis Eesti merealadele planeeritavate tuuleparkide suhestust taastuvenergia eesmärkide saavutamisega. Mille taga need arendused tegelikult seisavad, millised ootused on kogukondadel ning miks on mõistlik energiamajanduse planeerimisel vaadata lõunanaabrite poole?”

Moderaator: Pille Metspalu (Hendrikson DGE)

  • Alexander Lott (Norra Mereõiguse Keskus, TÜ) – Eesti-Läti merealused elektriühendused merendusjulgeoleku(õiguse) perspektiivist
  • Madis Kallas (regionaalminister) – Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering
  • Priit Heinla (Elering) – Miks? Elektrisüsteemi täiendavad välisühendused
  • Rainer Paenurk (SA Saare Arenduskeskus) – Saare maakond energiapöördes
  • Kuido Kartau (Saare Wind Energy OÜ) – Meretuulepargi arendamisest Eestis
  • Ühine vestlusring

Sessioon 14: Julgus kaasata, julgus kaasa rääkida: kaasamise uued praktikad. Korraldajad ja moderaatorid: Tauri Tuvikene ja Anu Printsmann (Tallinna Ülikool)

Ruumis: Finland

Kaasamisest on räägitud pikalt ja palju. Sherry Arnstein avaldas oma kaasamise redel-skeemi 1969. aastal ning sellest ajast alates on ilmunud mitmesuguseid kaasamise juhendmaterjale, ka eesti keeles. Kaasamine ja osalemine on muutunud planeerimise loomulikuks osaks, kuid ometi peame leidma uusi viise, kuidas seda kõiki osapooli rahuldavamalt lahendada: võimleme teavitamiskünnise ületamise ja samas võitleme kaasamisväsimuse tekkimise vastu. Selles sessioonis vaatame korraks kogemustele tagasi ja reflekteerime uute praktikate üle nagu näiteks osalus-GIS ja rahva-, noorte- ning kliimakogud. Kaasamine vajab julgust, et õppida tegelema ootamatuga. Kaasatud kodanikuühiskonnas püütakse arvestada kõigi huvidega tagades hea ruumi kõigile. 

  • Marketta Kyttä (Aalto Ülikool) – The pros and cons of digital participatory mapping
  • Teele Pehk (DD Demokraatiakeskus) – Kliimakogud ehk kuidas mini-avalikkusega pikaajalisi otsuseid teha
  • Kertu Vuks (Tartu Linnavalitsus) – Kaasamine – kas näitlik “mäng” või reaalne otsustuspraktika?

Sessioon 15: Tehisaru planeerimise teenistuses. Korraldaja: Age Poom (TÜ), Kaja Pae (Kliimaministeerium), Anto Aasa (TÜ)

Ruumis: Latvia

Tehisaru on muutumas ruumiplaneerimise vältimatuks kaaslaseks, kuid mida see tähendab planeeringuosaliste ning planeeringulahenduse sisu ja kvaliteedi jaoks, on veel ebaselge. Kas tehisaru abil sünnivad targemad, kaalutletumad või julgemad otsused? Kas tehisaru võimaldab sisulisemat kaasamist ja pingete ennetamist? Kas tehisaru teeb meie eest töö ja võimaldab protsessi kiirendada? Kuidas tehisaru suudab andmesood hallata ja sellest tarkust välja otsida? Või toob see kaasa palju tehnilist keerukust, killustatust ja küberturvalisuse riske, kus tervikpilti on raskem hoomata ja hallata?
Sessioonis soovime kaardistada tehisaru võimalused ja piirangud planeeringuprotsessi jooksul eri planeeringuosaliste perspektiivist ning arutleda, milliseid eeliseid see võimaldab ning milliseid riske ja raskuseid see eri osapoolte jaoks hõlmab. Pöörame tähelepanu analüütilisele võimekusele (nt keskkonna- ja sotsiaalsete andmete koondamine, andmekvaliteet, analüüs, kitsenduste määratlemine, asukohavalik, mudelid ja tööriistad), kaasava planeerimise kontekstile (nt huvirühmade tuvastamine, kaasamine ja kommunikatsioon eri astmetel, kuidas huvirühmad tehisaru kasutada saavad ja mida see tähendab), planeerija rollile (planeeringulahenduse loomine, tark kasutus targa planeerija käes), ning planeeringu visualiseerimisele (sh kontekstitundlikkus, sõnum). Uurime, kuidas on valdkond mõtestatud ja korraldatud valitsusasutuste vaates.

  • Age Poom (TÜ) – Tehisaru roll kaasavas planeerimises: ootused, riskid ja tulevikuvaated
  • Lea Pauts (Maa-amet) – Tehisaru, ruumiandmete tootja kullapada?
  • Kaja Pae(Kliimaministeerium) – Innustav või ennustav: näiteid tehisaru kasutamisest ruumiloomes ja mis võiks olla riigi roll? 
  • Raul Kalvo (Inphysica Technology) – Tehisaru roll protsessis. Kes vastutab ja mis saab oskustest? 
  • Anto Aasa (TÜ) – Tehisarukas planeering: loomine, visualiseerimine ja kommunikatsioon
  • Ühine vestlusring: Lea Pauts (Maa-amet), Raul Kalvo (Inphysica Technology), Jarno Laur (Tartu vald), Anto Aasa (TÜ). Modereerib Kaja Pae (Kliimaministeerium)

 

Ajakava 14. märts
Ajakava 15. märts
Ajakava 14.03
Ajakava 15.03
Eelmine
Järgmine
Accept Cookies