Sessioonide avatud kutse

Ka sel aastal kutsume kõiki planeerimisvaldkonna eksperte, praktikuid ja teadlasi Tartu Planeerimiskonverentsi korraldusse panustama ning välja pakkuma oma sessioone. 

Kokku mahub kahele päevale 10–12 paralleelsessiooni. Soovime, et programm kujuneks demokraatlikult ülikoolide, riigiasutuste, kodanikuühenduste ja ettevõtete koostöös ning haaraks Eesti ruumiplaneerimise kõige aktuaalsemad teemad.  

Sessiooni kujundamisel tuleks arvestada laiema publikuga: praktikud, teadlased, tudengid, ettevõtjad, riigi- ja KOV ametnikud, poliitikud ning 70–120 inimesega sessioonis. Hetkel tasub arvestada nn klassikalise konverentsiga, kus nii esinejad kui ka kuulajad on ühises ruumis, vajadus digi- ja hübriidlahenduste kasutuselevõtuks selgub konverentsi lähenedes. 

Sessiooni pikkus on 1 tund 30 minutit ning sessiooni formaadi võib korraldaja ise valida. Klassikalise sessiooni (ettekanded ning küsimused-vastused) puhul soovitame arvestada 3 esinejaga – praktika näitab, et siis jagub piisavalt aega ka arutelu jaoks. Vägagi oodatud on seni vähekasutatud formaadid ning kuulajate kaasamine, näiteks interaktiivsed töötoad, arutelud, kahekõned. 

Korraldusmeeskond on koondanud konverentsi peateemast lähtuvalt mõned ideed, millest võib sessioonide kokkupanekul lähtuda: 

• Andmed digiajastul – milliseid (suur)andmeid ja andmebaase planeeringute koostamisel kasutatakse ning kuidas need üksteisega ühilduvad; kuidas näha suurandmete “taha”; kuidas hoiduda andmelõksust ehk mitte keskenduda sellele, millised andmed on lihtsalt ja kiirelt olemas, vaid nendele andmetele, mida tegelikult vaja on; digitaalsete andmete (üli)täpsus; 

• Kaasamine digiajastul – head näited tehnoloogilistest uuendustest (äpid, GIS jms rakendused) ja praktikatest, mis hõlbustavad elanike kaasamist; digilõhe ehk kuidas kaasata elanikkond, kellel pole piisavat digivõimekust ja/või -võimalust; kuidas tekitada digimaailmas usaldus planeerija ja planeeringu suhtes; teated paberajalehtedes vs ühismeedia – milliseid kommunikatsioonistrateegiaid kasutada; avalikud arutelud veebis – kas mikrofonide vaigistamine või kõigi ärakuulamine; 

• Ametnik vs elanik – kellele ja millisel tasandil on digilahendused suunatud; millised planeerimise osad on mõistlik muuta digitaalseks ning millised mitte; 

• Tulevikunägemus – milline on planeerimine 5, 10 või 50 aasta pärast; milline on inimese ja masina suhe planeerimisel, kas tähtis on loovus või masinloetavus, automaatika või autonoomsus, sisulisus või efektiivsus; kuidas näha digilahenduste taga planeerimise olemust; 

• Planeerimine kui loov ja strateegiline ühistöö – kuidas hübriid- ja veebiaruteludes tekitada koosloome; kuidas vältida olukorda, et arutelu ja planeering on selle osapoole nägu, kes hoiab parasjagu hiirt; kuidas muudab digimaailm planeerimise sisu ja menetlust;

• Koroona-aasta mõju planeerimisele ning uued kasutuselevõetud digilahendused.

Kõigi teemade puhul on väga oodatud kogemuste ja näidete toomine välismaalt. Seni on sessioonidesse kaasatud näiteks teistes riikides hästi õnnestunud projektide või seadusloome näiteid, aga kutsutud on ka lähiriikide esinejaid oma sessiooni esinema (sel juhul tuleks arvestada, et näiteks ingliskeelse ettekande puhul peaks sessioonijuht tegema vähemalt eestikeelse kokkuvõtte).  

Eelnevatel aastatel on konverentsi osalejatelt küsitud tagasisidet huvipakkuvate teemade kohta, millest võib samuti sessiooni kujundades lähtuda. Nimekiri on leitav sellest failist. Sessioonide lõplikul valikul on eelistatud selleaastase peateemaga ühilduvad sessioonid, kuid ei välistata ka teisti aktuaalsetel ja olulistel teemadel väljapakutud sessioone. 

Sessiooni kirjeldus saata hiljemalt 30. märtsiks planeerimiskonverents@ut.ee: 

• sessiooni esialgne pealkiri; 

• teemaarendus (70–150 sõna);

• sessiooni formaadi kirjeldus; 

• moderaatorite nimed ja asutused; 

• esialgne esinejate ja ettekannete teemade loetelu (kokkuleppeid veel olema ei pea). 

Konverentsi programmi liidetavad sessioonid valib korraldustoimkond (koosseisus ülikoolide, riigiasutuste, omavalitsuste ja planeerijate ühenduste esindajad) hiljemalt mai alguseks. Võimaluse ja vajaduse korral toimub 16. aprillil kell 10 veebikoosolek korraldustoimkonna ning potentsiaalsete sessioonijuhtidega.  

Esinejatele ja moderaatoritele on järgnevad soodustused: esineja ei tasu osalustasu esinemispäeva eest; sessiooni põhilise korraldustöö tegijale (1 inimene) on tasuta kogu konverentsil osalemine ja õhtusöök.