Programm 2020

5. november 2020

9:00-9:15 Konverentsi avamine

9:15-9:50 I peaettekanne: Pille Metspalu "Planeerimise suur plaan"Pille Metspalu on ruumilise planeerimise ekspert, kes on üle 20 a tegelenud üldiste planeeringute konsulteerimisega Hendrikson&Ko’s. Ta on tegev Eesti Planeerijate Ühingus (sh juhatuse esimees 2006-2012). 2019.a oktoobris kaitses Pille Metspalu planeerimisalase doktoritöö Tartu Ülikoolis inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal ja jätkab ülikoolis planeerimisalaste loengute lugemist. 

9:50-10:00 Paus

10:00-11:00 I paralleelsessioon 

Ia Liikuvusuuringud planeeringute alusena Praegust ühiskonda iseloomustab üha suurenev liikuvus, liikumisviiside mitmekesistumine ning sellega seoses on üha enam tekkinud vajadus ka inimeste liikumisvoogude ning liikumiseelistuste kaardistamiseks. Liikuvusuuringute vajadust näevad ministeeriumid ning liikuvusuuringud on saanud osaks üldplaneeringute eeluuringutest. Sessiooni eesmärk on tuua kokku erinevad liikuvusuuringutega seotud osapooled, et arutleda, kuidas inimeste liikuvusinfot planeerimisel paremini kasutada. Esiteks annavad planeeringute koostajad ehk liikuvusuuringute tellijad ülevaate, mida tellijad liikuvusuuringutelt ootavad, kuidas nad liikuvusuuringuid planeeringus kasutavad ning milliseid liikuvusega seotud andmeid, tööriistu või portaale planeeringute koostamisel kasutatakse. Teiseks annavad liikuvusuuringute koostajad ülevaate, kuidas ja millistel andmetel liikuvusuuringuid koostatakse ning kuidas suudetakse täita tellijate soove. Kolmandaks antakse ülevaade liikuvusega seotud tööriistadest ja portaalidest, mis on avalikult kasutatavad või teatud tingimustel kättesaadavad.

Ettekanded:
Olga Batluk (Narva-Jõesuu Linnavalitsus): Liikuvusuuringute tellija vaade 
Ann Ideon (Hendrikson & Ko OÜ): „Mis kasu on liikuvusuuringutest üldplaneeringutes?“ 
Andra Somelar (Balti Uuringute Instituut): „Inimeste kaasamine mobiilsusplaneerimisse ja mobiilsusplaneerija tööriistakast”
Siiri Silm (Tartu ülikool): „Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium (IMO) - mobiilsusuuringuid toetav uuenduslik ja terviklik andmetaristu“ 
Ettekannetele järgneb arutelu.

Sessioonijuhid: Siiri Silm ja Veronika Mooses (Tartu ülikool)
 

Ib Keskkonnamõjude hindamise roll üldisemate strateegilise planeerimisdokumentide koostamisel - fookuses üldplaneeringudJärjest enam kõnetab ühiskonda parem keskkonnahoid ning ootus erinevatest keskkonnateemade käsitlusest on suurenenud. Seda ka läbi keskkonnamõju hindamise protsesside. Rannikumerre tuulikute rajamise ja Rail Balticu mõjude hindamise teemalised riigikohtu lahendid on seadnud üldisema planeerimistasandi mõjude hindamise uudsesse valgusesse. Riigikohus on välja toonud kitsaskohad mõjude hindamise protsessis ja teemakäsitluste detailsuse osas, mis on saanud väljakutseks üldplaneeringute koostamise protsessides. Millises detailsuses ja kuidas tuleb läbi viia üldplaneeringute korral Natura hindamise protsess? Tutvustatakse Keskkonnaameti pool tellitud uuendatud Natura hindamise juhendit, kuhu on lisandunud peatükk kõrgema tasandi strateegilise planeerimise Natura hindamisest. Või mida kujutavad endast üldplaneeringute protsessis asjakohased mõjud, mille käsitlusulatus laiendav veelgi mõjude hindamise teemade ringi? Näiteid seni kujunenud praktikast.

Ettekanded:
Riin Kutsar: "Üldisema tasandi strateegiline planeerimine ja Natura hindamine"
Piret Toonpere: "Konsultandi nägemus asjakohaste mõjude hindamisest Rapla-Kehtna üldplaneeringute näitel"

Ettekannetele järgneb arutelu, milles osalevad Riin Kutsar, Piret Toonpere (OÜ Lemma), Eleri Kautlenbach (Rahandusministeerium), Irma Pakkonen ja Märt Öövel (Keskkonnaamet) ning Erki Ruben (Lääne-Harju vald). Juhib Hendrik Puhkim.

Sessioonijuhid: Riin Kutsar ja Hendrik Puhkim (Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing)
 

11:00-11:10 Paus

11:10-12:10 II paralleelsessioon

IIa Lõpetamata linnLõpetamata linna sessioon võtab kokku EKA Arhitektuuriteaduskonnas aastatel 2017-2020 läbi viidud uurimistöö, mis keskendub Tallinna linnaehituslikele visioonidele ja ruumilistele stsenaariumitele lähemas tulevikus. Töö jaguneb kuueks suuremaks alateemaks: planeerimispraktikad, paneelelamupiirkonnad, rohe- ja sinivõrgustikud, keskused, linna andmed, Tallinna visioon. Neist esimest kahte on tutvustanud Tartu Planeerimiskonverentsil Johan Tali (2017, Planeerimispraktikad), Toomas Tammis (2018, Paneelelamurajoonid, Lasnamäe) ja Damiano Cerrone (2018, Tallinna paneelelamurajoonide kuvand ja kvaliteedid läbi sotsiaalmeedia). Nüüd tulevad esitlusele uurimistöö viimased 4 etappi. Esimene uurib andmeid, mida linnast on võimalik koguda ja küsib, mida me oskame nendega peale hakata. Täpsemalt tegeletakse andmetega kolmest perspektiivist: andmete kogumine, andmete kasutamine strateegilises planeerimises ja andmete loomine projekteerimisprotsessi käigus. Teine käsitleb linnas leiduvaid ökosüsteeme nii konkreetsete liikide asualadeks vajalike tingimuste kogumina kui ka inimeste tervise ja heaolu taristuna ning kliimamuutusi leevendava osana linnakeskkonnast. Kolmas vaatab Tallinna kui polütsentrilist linna ning uurib, kus ja millised on linna keskused praegu ja millised need võiksid olla tulevikus. Samuti on fookuses Tallinna ajaloolise keskuse, vanalinna bastionide vööndi perimeetrisse jääva ala arengupotentsiaalid. Neljas ja viimane etapp tegeleb Tallinna tulevikustsenaariumide väljatöötamisega, hoides fookuses kvaliteetse elukeskkonna pakkumist tulevikus läbi võimalike tõmbekeskuste ja erinevate kiirustega ühistranspordi arendamise ning autokesksuse ja CO2 heitmete vähendamise. 

Ettekanded:
Raul Kalvo (Inphysica technology, EKA): "Digitaalsed andmed linnast"
Katrin Koov (b210, EKA): "Tallinna rohevõrgustik"
Indrek Peil (Kavakava, EKA): "Tallinna keskused"
Andres Alver (Alver arhitektid, EKA): "Tallinna tuleviku stsenaariumid"

Sessioonijuht: Toomas Tammis (Allianss Arhitektid, EKA)
 

IIb Rohepööre - Ida-Virumaa tööstusalade ja energiasektori tulevikustsenaariumidEuroopa Liidu rohelepe on olemas ja kliimaeesmärgid paigas. Kliimaneutraalsuse saavutamine tähendab tööstusrevolutsioonilikke muutusi majanduses ja ei mõjuta ainult maakera keskmist temperatuuri vaid ka poliitilisi ja põlvkondadevahelisi kirgi. Eesti energiasektori moderniseerimine ja kliimaneutraalsus on paljuski Ida-Virumaa küsimus, kus põlevkivitööstusel on suur negatiivne keskkonnamõju aga ka kandev roll tööhõives.  

Käesolev koroonaviiruse kriis mängib tõenäoliselt kaardid mõneks ajaks ümber: pärast koroonat läheb lahti kasumijaht kõigi vahenditega. Kui ettevõtlussektor proovib ellu jääda, siis poliitikutel on järjest raskem põhjendada põlevkivist loobumise plaani globaalse majanduskriisi olukorras. Kas rohepööre tuleb mõneks ajaks kõrvale panna, et kriisist taastuda? Millised on võimalused rohepöörde teostamiseks? Milliseks kujuneb taastuvate energiaallikate roll kriisijärgse majanduse ülesehitamisel? ESPONi erisessioon toob Teieni ettekanded Ida-Virumaa energiatulevikust ja regionaalsest restruktureerimisest neljast erinevast vaatenurgast ning seejärel toimub arutelu esinejate vahel kaasates ka publiku.

Ettekanded:
Antti Roose (Tartu Regiooni Energiaagentuur): "Rohepööre ja majanduse tulevikustsenaariumid"
Madis Vasser (Eesti Roheline Liikumine): "Ida-Viru õiglane üleminek" 
Margit Keller (Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut): "Ida-Viru õiglase üleminekuga kaasnevad sotsiaalsed muutused"
Teet Kuusmik (SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus): "Auvere agropark - CO2 roll tööstussümbioosis" 

Sessioonijuhid: Garri Raagmaa ja Ingmar Pastak (Tartu ülikool)
 

12:10-12:45 II peaettekanne: Madis Kallas "Omavalitsus planeerijana - kohalik elukeskkond ja suured planeerimishuvid Saaremaa näitel”Planeerimisega olen puutunud kokku alates 2006. aastast ja seda läbi eraettevõtluses detailplaneeringute teatud etappide vedajana. 2013-2017 töötasin Kuressaare linnavalitsuses ja nendest viimased aastad Kuressaare linnapeana. Sisuliselt samasse perioodi jäi ka Saaremaa kohalike omavalitsuste ühinemisprotsessis osalemine ja ühinemise juhtkomisjoni juhtimine. Alates 2018. aastast kuni selle suveni olin Saaremaa vallavanem. 

Saaremaa vallast sai 2018. aastast Eesti suurima territooriumiga kohalik omavalitsus. Saaremaa valla rohkem kui 2700 km2 peale jääb Kuressaare linn, 9 alevikku ja 426 küla, mis kõik nõuavad mõnevõrra erinevat lähenemist planeerimis- ja ehitusalastes küsimustes. Räägin endise Kuressaare linnapeana ja Saaremaa vallavanemana, millele võiks tähelepanu pöörata ja kuidas tagada piirkonna areng seejuures kahjustamata elu- ja looduskeskkonda ning kas sellise tasakaalu leidmine on üldse võimalik.
 

12:45-13:25 Lõuna

13:25-14:15 III peaettekanne: Ivo Pilving "Kas kohus on superplaneerija?”Ivo Pilving on Riigikohtu halduskolleegiumi esimees (Riigikohtu liige alates 2011) ja Tartu Ülikooli haldusõiguse dotsent. Ta on olnud tegev mitmete seaduseelnõude koostamisel, on seaduste kommentaaride ja käsiraamatute toimetaja ja kaasautor ning avaldanud artikleid riigi- ja haldusõiguse valdkonnas, sh keskkonna- ja ehitusõiguse teemadel. 

I. Pilving kõneleb kohtuliku kontrolli piiridest planeerimisvaidlustes. Võimude lahususe põhimõttel rajanevas riigis ei tohi kohus asuda tegema poliitilisi valikud, sh otsustama planeeringute otstarbekuse üle. Kohus ei ole ka kõiketeadja, kes suudaks astuda ekspertide asemele loodusteaduslike probleemide lahendamisel. Kohus peab aga kontrollima, et kodanike ja ettevõtjate õigusi ei piirataks planeeringutega suvaliselt ning et keskkonda mõjutavad otsused oleks tehtud ettevaatlikult ja läbimõeldult. Kui palju usaldada planeerijaid ja poliitikuid, eksperte kohtuvaidlustes ning kui palju neid kontrollida, see on planeerimiskonverentsi III peaettekande põhiküsimus.
 

14:15-14:25 Paus

14:25-15:25 III paralleelsessioon

IIIa Kahanemise mõõdupuud: andmete kasutamine linnaplaneerimisel – tühjenevate kortermajade pilootprojekti ja Narva taju-uuringu näitelJätkusuutliku ja toimiva ruumilise tulevikustrateegia loomiseks on vaja erinevaid andmeid, mis puudutavad muuhulgas nii elaniku ja kui ka „maastiku“ vaadet tulevikule. Sessioon arutleb selle üle, kuidas saavad erinevad andmed elukeskkonna kujundamist toetada. Palju ja mida me peaksime teadma näiteks inimeste elukohavaliku kohta? Eluasemepoliitika ja riigi ruumilise tasakaalustatud regionaalse tervikliku arengu kavandamisel on oluline teada mitte ainult seda, kuhu inimesed kolivad vaid sedagi, miks nad seda teevad, sealhulgas elukeskkonna kui maastiku kvaliteedi ja ruumiväärtuste võtmes. Inimeste hoiakute kõrval on tähtis ühtlasi hooneid ja taristut puudutav info ning andmete kasutamine privaatsust rikkumata. Sessioon keskendub seega ühtpidi andmete kasutamisele ja elanike kaasamisele „kahaneva“ ruumilise arengu stsenaariumite loomisel, teistpidi maastiku väärtustele ja maastikuanalüüsi võimalustele kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel. Arutleme andmete küsimuse üle kahanemisega kohanemise kontekstis, kus üheks näidisjuhtumiks on tühjenevate kortermajade pilootprojekt, milles osaleb kolm omavalitsust ja mille elluviimist juhib Rahandusministeerium ning kuhu on kaasatud mitmeid erinevaid osapooli sotsioloogidest, maastikuarhitektidest ja urbanistidest kuni juristide jt spetsialistideni. Tutvustame pilootprojekti käigus sündivat juhendmaterjali. Teise näitena käsitleme Narva nn taju-uuringut, mis täiendab kaasamise ja andmete kasutamise tahke. 

Ettekanded: 
Kristi Grišakov (TalTech): "Andmete kasutamine kahanemise kaardistamisel ja ruumiliste stsenaariumite koostamisel"
Keiti Kljavin (Linnalabor): "Andmepõhine osalemine ja osaluspõhised andmed. Kohaliku koostöö väljakutsed kahanemisega kohanemisel"

Ettekannetele järgneb arutelu, milles osalevad Kristi Grišakov (TalTech), Keiti Kljavin (Linnalabor), Dmitri Moskovtsev (Rahandusministeerium), Katrin Paadam (TalTech).

Sessioonijuht: Veronika Valk-Siska (Kultuuriministeerium)
 

IIIb Miks on mereplaneerimine eriline ja kuidas planeerida innovatsiooni? Esimesed mereplaneeringud on Eestis pilootprojektidena maakonna tasemel kehtestatud (Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevad mereala planeeringud). 2015.a jõustunud planeerimisseadus tõi aga mereala planeerimise üleriigilisele tasemele. Hetkel koostataksegi esimest üleriigilist mereala planeeringut, mis seab tingimused ülejäänud Eesti mereala kohta. See protsess on kestnud 3,5 aastat ja nüüd hakkab jõudma lõpule. Kuna merel on ainult üks planeerimistasand, siis on Eesti mereala planeeringu näol tegemist justkui hübriidplaneeringuga, mis on üleriigilisele tasandile omaselt üldine ja strateegiline, kuid samas ka loamenetluse tasandile konkreetseid tingimusi määratlev ja seega kohati üsna detailne. Lisaks sellele, et tegemist on esimese üleriigilisel tasemel koostatava planeeringuga meres, on esmakordselt planeeringule juurde koostatud ka laiapõhjaline mõjude hindamise aruanne (lisaks looduskeskkonnale hinnati ka sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja tervisemõjusid). Mida saab esimesest üleriigilise mereala planeeringu koostamistest õppida? Kuidas hinnata mõju uuskasutustele arvestades tehnoloogiate kiireid arenguid? Nende küsimuste üle diskuteerivad Eesti mereala planeeringu protsessis osalenud erinevad eksperdid, et jagada parimaid praktikaid ja õppetunde. 

Paneelarutelu osalejad:
Riin Kutsar, mereplaneeringu mõjude hindamise juhtekspert, Hendrikson&Ko 
Jonne Kotta, merekeskkonna spetsialist (vesiviljelus ja modelleeringud), Tartu Ülikooli Mereinstituut, mereökoloogia juhtivteadur 
Georg Martin, merekeskkonna spetsialist, Tartu Ülikooli Mereinstituut, merebioloogia osakonna juhataja 
Redik Echbaum, kalandusspetsialist, Tartu Ülikooli Mereinstituut, rannikumere kalanduse töörühma juhataja 
Ann Ideon, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamise spetsialist, Hendrikson&Ko 
Siim Vahtrus, jurist, AB Derling Primus advokaat 

Diskussiooni juhatab sisse ja modereerib Triin Lepland, rahandusministeeriumist, kes on olnud planeeringu koostamise korraldaja ja kogu protsessi vältel panustanud sisu koostamisse.
 

15:25-15:35 Paus

15:35-16:35 IV paralleelsessioon

IVa Demokraatia planeerimises. Kõigi piinarikas kaasamine või võimalikult hea elukeskkonna lahendus?  Kahekõne praktiku ja unistaja vahel. 

Kaasamisrallid, piinarikkad avalikud arutelud, aktiivsed kodanikud tegemas omavalitsuse tööd, kõige valjuhäälsemad saamas oma tahtmist, vastutajad kartmas vigu teha. Planeerime selleks, et kohtuskäiku ära hoida? 

Vaatame korra, kuidas demokraatia ikkagi toimib. Värske inimarengu aruanne (inimareng.ee) sedastab: avaliku võimu vastutada on aruteluruumi loomine, kodanikele arusaadavas keeles asjade selgitamine, eri huvide kaalumine, lahendusvariantide läbimängimine. Seda kõike eesmärgiga üldistes huvides lahendus leida. Ja omakorda mille nimel? Selleks, et elanikele võimalikult head elukeskkonda luua ja paikkonna atraktiivsust tõsta. Mitte selle nimel, et planeerimise käigus ühtegi menetlusviga ei tehtaks.   

Nagu noore Eesti riigi puhul, kus menetlemine on piinliku täpsusega selgeks õpitud, tundub ka ruumilises planeerimises, et menetlus ise on eesmärk. Kuidas siirduda menetlemisest edasi kodaniku- ja elukeskkonna-sõbralikkuse poole? Kuidas see kohalikus kogukonnas välja näeks? Kuidas rikastada planeerimist uudsete formaatidega? 

Nende teemade üle arutlevad planeerija Heiki Kalberg ja demokraatiaedendaja Teele Pehk
 

IVb GIS-rakendused ja planeeringuandmedKiiresti muutuvas maailmas on teadmispõhised otsused ja pikaajalisemate strateegiliste valikute tegemine kriitilise tähtsusega. Sellest tulenevalt omab organisatsioonide tasandil GIS-vahendite senisest veelgi aktiivsem kaasamine olulist potentsiaali, et saada paremini ja täpsemalt hinnata erinevaid koosmõjusid kui ka kaasata seiramise ja tegevuste planeerimisel vajalikke juhtimislaudasid. Kodanike poolt riigi- ja omavalitsustele suunatud ootused on ka avalike teenuste pakkumist suunamas sihtrühma(de)le järjest laialdasemalt läbi standardsete GIS-lahenduste ning kaasava valitsemise kaudu, parendamaks jätkusuutlikumat majanduslikku arengut ja paremat elukvaliteeti. 

Paljude tegevusalade seisukohast on elutähtsateks märksõnadeks kiire infovahetus ja koostöö elanikega, mitmesuguste kodanikuühendustega ning riigi- ja erasektoris tegutsevate partnerite vahel. Otsuste langetamisel etendab nii riigi- kui ka kohalikes omavalitsustes väga olulist rolli kodanike kaasamine. Sellest vaatenurgast lähtuvalt saab välja tuua üha rohkem edulugusid asutustest, kus GIS-tehnoloogia on nii spetsialistide kui ka juhtide tasandil muutnud sisemisi protsesse, töökorraldust ja koostööd partneritega (lühikese) aja jooksul märkimisväärselt innovaatilisemaks, paindlikumaks ja avatumaks. Vastav sessioon keskendubki mõningatele neist. 

Ettekanded:
Ivari Rannama (Tallinna Linnaplaneerimise Amet): „Kuidas toetada otsustajat?“
Lenna Hingla (Valga Vallavalitsus): „Planeerimisega seotud kaasavad rakendused KOV-i juhtidele ja kodanikele“
Jaanus Padrik (Hendrikson & KO): „Igapäevaseid näiteid planeeringuandmete levitamisel ja koostööst omavalitsustega“ 

Sessioonijuht: Ranel Suurna (AlphaGIS OÜ)
 

16:35-17:00 Konverentsi kokkuvõte ja lõpetamine

 

 

back forward